Arutelu:Ideoloogia

Kataloonia ei ole anarhismi synniga kuigi eriliselt seotud. (Kas Proudhon ja Bakunin olid kataloonlased?) Ylejäänud loetelu koosneb enam-vähem rahvuslikest ideoloogiatest, ehkki seegi on jaburas sõnastuses. Pole mõtet leoniidi veel halvemaks teha. --Oop 22:49, 1 Feb 2005 (UTC)

Rõõm näha, et inimeste käed sygelevad töö järele. Ainult et selline "ideoloogiate loetelu" midagi paremaks nyyd kyll ei tee. Hirmus kiusatus on see maha kustutada. --Oop 17:55, 11 Feb 2005 (UTC)

iik. Kas sürrealism on poliitiline ideoloogia? --Ker 00:46, 9 Apr 2005 (UTC)

Arvan, et šovinism pole ideoloogia, kuigi mõnd ideoloogiat võib šovinistlikuks nimetada. Andres 29. november 2005, kell 05.36 (UTC)

Ideoloogia kohta ütelda "maailmavaade" liiga kergekaaluline, see võib olla slängikasutus, aga mitte sõna normaaltarvitus. Tegemist on rohkem millegi süsteemse või terviklikuga, kindlasti mitte ühe isiku vaatega maailmale. --Kamma 16. aprill 2006, kell 20.11 (UTC)

Maailmavaade ei pea ju olema ühe isiku vaade maailmale. Andres 16. aprill 2006, kell 20.33 (UTC)

Siis on tegu juba tuletatud tähendusega. Maailmavaate all peetakse silmas seda, et on mingi isik, kes on võtnud mingid arusaamad maailmast omaks ja rakendab neid oma tegevuses vms. Tegemist subjekti vaatega objektile. Puhttehniliselt on raske ette kujutada grupiviisilist vaatamist otseses või ranges tähenduses. Ideoloogia ei pruugi aga olla aga kellegi poolt omaks võetud ega rakendatud. Kui nüüd artiklit ka vaadata, siis seal räägitakse "suhtumisest igapäevases elus toimuvasse". Ilmselgelt on seal maailmavaade mõistetud isiklikuna. Minu meelest pole see ideoloogia üks tähendustest. --Kamma 17. aprill 2006, kell 05.26 (UTC)

Olen nõus, et ideoloogia ei ole ühe isiku maailmavaade. Ja sellist tähendust, mis on esimesena toodud, sõnal "ideoloogia" nähtavasti üldse ei ole. Ja üldse ei ole tähenduste niisugune eristamine õige, sest teine ja kolmas ei sega teineteist ning kolmas ei ole vist ideoloogia määratlus, vaid pigem iseloomustus.

Aga sõna "maailmavaade" kasutatakse (korrektselt või mitte) ka niisuguses tähenduses, et mitu inimest saavad ühte maailmavaadet jagada. Andres 17. aprill 2006, kell 06.46 (UTC)

On olemas artikkel maailmavaade, aga kas ka "mõtteviis" on piisavalt mõisteline, et sellest artiklit teha? Adeliine 18. märts 2017, kell 13:55 (EET)[vasta]

Minu meelest teine lõik on liiga ebamäärane ning selle seos teemaga pole ilmne. Andres (arutelu) 7. veebruar 2015, kell 16:52 (EET)[vasta]

Religioosne ideoloogia

Y.N. Harari peab ideoloogia ja religiooni erinevust ainult keeleliseks . Yuval Noah Harari Sapiens: A Brief History of Humankind (London: Harvill Secker, 2014) ISBN 978-006-231-609-7 Харари Ю.Н. Sapiens. Краткая история человечества / Юваль Ной Харари; пер. с англ. Л. Сумм. — М,: Сидбад, 2019. — 530 с. с.278

Religioosne ideoloogia on ideoloogia, mis tänu transtsendentse poole pöördumisele ühendab sõnastatud kujul ühiskonna ja indiviidi ühtsesse olemasollu ning luues sotsiaalse integratsiooni, ühendab omavahel erinevate sotsiaalsete rühmade jõud Eberhard, Winfried. Monarchie und Widerstand. Zur ständischen Oppositionsbildung im Herrschaftssystem Ferdinands I. in Böhmen. München / Oldenburg 1985, S. 215 f., ISBN 3-486-51881-X. Selle tekkimist seostatakse asjaoluga, et inimkoosluste omavahelise vastuseisu tõttu hakkab religioosne usutunnistus mängima nende omavahelistes vahekordades olulist poliitilist rolli [ Eberhard, Winfried. Monarchie und Widerstand. Zur ständischen Oppositionsbildung im Herrschaftssystem Ferdinands I. in Böhmen. München / Oldenburg 1985, S. 215 f., ISBN 3-486-51881-X. Sel juhul ei tähenda religioosne ideoloogia üldiselt religiooni, vaid selle religioosseid ja poliitilisi aspekte, mis võivad tekitada usuliikumise. Levinumateks religioosseteks ideoloogiateks peetakse maailmareligioone, ning neist eriti protestantlust Coleman, James Samuel. Grundlagen der Sozialtheorie. Bd. 2.: Körperschaften und die moderne Gesellschaft. München / Oldenbourg 1992, S. 214, ISBN 3-486-55909-5.

ja katoliiklust Büttgen, Philippe; Jouhaud, Christian. Zeitsprünge. Forschungen zur frühen Neuzeit. Bd. 12: Lire Michel de Certeau — Michel de Certeau. Frankfurt a.M. 2008, S. 241, ISBN 3-465-04047-3; Bahlcke, Joachim; Grulich; Rudolf (Hrsg.). Katholische Kirche und Kultur in Böhmen. Ausgewählte Abhandlungen. Münster / Berlin u. a. 2005, S. 110 f., ISBN 3-8258-6687-4,

olenemata sellest, kas need olid algselt poliitiliselt motiveeritud või mitte. Religioossete ideoloogide kuulutuste vasturääkivus seisneb Mathias Hildebrandti meelest selles, et hoolimata väidetest naasta tõelise õpetuse juurde, „loovad nad enamikul juhtudel kaasaegse religioosse ideoloogia” . Mathias Hildebrandt: Krieg der Religionen? In: Aus Politik und Zeitgeschichte[de]. Ausg. 6 (2007)

Järgnev lõik on originaalne ja ei kuulu avaldamisele: Ideoloogia on üks maailmavaate eriliikidest. Täpsemalt on see maailmavaateline relv ehk tööriist, millega mobiliseeritakse, distsiplineeritakse, organiseeritakse ja legimiteeritakse poliitilise võimu saavutamist ja säilitamist. See on ideede süsteem, mille eesmärk on nii maailma seletada kui ka muuta ning mis tagab rahulolematuste, mässulisuse ja võimalike ülestõusude juhtimise ning muutmise reformatsioonideks, revolutsioonideks ja valimisvõitlusteks.

Pean vabandama, et ma ajapuuduse tõttu seda osa artiklisse lisanud. Kui Teile siit midagi kõlbab, siis palun. 91.129.107.78 22. detsember 2020, kell 22:08 (EET)[vasta]