Arutelu:Heliplaat

Kas CD-plaat ei ole heliplaat? Andres 27. juuli 2008, kell 13:51 (UTC)

Helisalvestusest tuleb rääkida vastavates artiklites. Minu arust on siin juttu en:Gramophone record (kuidas tõlkida). On olemas analoogsalvestus (en) ja digitaalsalvestus (en) ja audio formaate (en) näeb inglise mallis en:Template:Audio formats. Selles artiklis peab kirjutama kõikidest heliplaatidest. Näiteks vinüül- ja CD-plaat on ju heliplaadid, ainule salvestus on neil erinev.--Tiuks 27. juuli 2008, kell 14:28 (UTC)

Arvan, et gramophone record on grammofoniplaat. Andres 27. juuli 2008, kell 14:35 (UTC)

ÕS-i järgi on heliplaat harilikult vinüül- või laserplaat. Nii et pole õige siin piirduda plastmassist plaadiga. Andres 27. juuli 2008, kell 14:46 (UTC)

Tuletan sulle meelde, et ka ajalooline vändaga ringiaetav grammafon esitas heliplaate. mis ei olnud CD formaadis. ning kuidas sa nimetad Edissoni loodud esimesi plaate. ka need ei olnud siis heliplaadid. Vaene Edisson oleks ju võinud poest endale arvuti osata ja salvestada hoopis MP3-e oma esimesed laused.

Säästan teid vaevast ja kustutan enda tehtud muudatused, asi on ju ilmselt vale

mitte vale, vaid täiendamist vajav. Olemasolev jutt on enamvähem Ok.--Hendrix 27. juuli 2008, kell 15:40 (UTC)

OK! aga mis on vaidlustamise põhjus !?!

see, et artiklis ei ole juttu CD-st, kuigi ÕS ütleb, et heliplaat on nii vinüül- kui laserplaat. Aeg läheb edasi ja heliplaadi mõiste muutub/areneb--Hendrix 27. juuli 2008, kell 17:04 (UTC)

"Heliplaadiks nimetatakse kettakujulist plastmassist salvestuskandjat." - definitsioon on juhtumise täitsa õige, sest ka CD-plaat on plastmassist ja kettakujuline--Hendrix 27. juuli 2008, kell 17:15 (UTC)

Mõistan, rajasingi sellepärast sinna pealkirja Mehaanilise salvestuse meetodi. Artikkel on lihtsalt poolik seal peaks olema ka veidi juttu ajaloost, CD-DA plaatidest samuti MP3 plaatidest ... kõik need on ju heliplaadid. muide kuidas saada enda nime järele siin see nimi ja kuupäev --Junos112

tubli. Pane siis artiklisse mall:pooleli. Siis saadakse aru, et kirjutad edasi.--Hendrix 27. juuli 2008, kell 17:27 (UTC)

kui kirjutad, siis redigeerimise kasti üleval servas on rida ikoone. Paremalt teisele vajutades tulebki kirjutaja nimi ja kirjutamise aeg--Hendrix 27. juuli 2008, kell 17:32 (UTC)

CD-plaadid on valmistatud polükarbonaadist, mis tõepoolest on plastmass. Nii et selles suhtes on asi korras. Aga esimesed heliplaadid olid tsingist. Andres 27. juuli 2008, kell 23:19 (UTC)

EKSS ütleb "albumi" tähenduseks "paljude muusikapaladega heliplaat". See näitab üsna selgelt, et sealsed määratlused ei ole süsteemselt läbi mõeldud. Tegelikult nimetatakse eesti keeles tänapäeval plaadiks või heliplaadiks valdavalt niihästi muusikapalade kogumikku ilma füüsilise kandjata kui ka helikandjal. Sõna "muusikaalbum", mis Vikipeedias kordub, ei kasuta suurt keegi (ning seda ei esine ei EKSis ega ÕSis). Samas, ehkki sõna "album" kasutatakse eesti keeles inglise eeskujul samuti heliplaadi kohta, on "plaat" ikka veel mõnevõrra levinum. Ning kui Vikipeedias on "album" põhitähenduseks määratud "muusikakogumik", vastab see küll ÕSile, ent mitte EKSSile, kus põhitähendus on endiselt "teksti- või pildimaterjali kogu" (mis võib samuti olla nii füüsiline, sh raamatuna trükitud, kui ka digitaalne) - ja see tähendus puudub meil üldse. Ses mõttes võiks kohaldada mõisteliigituse Vikipeedias tegeliku keelekasutusega. --Ehitaja (arutelu) 13. august 2023, kell 16:13 (EEST)

Peale selle, kuidas sõnu tavaliselt kasutatakse, tuleb arvestada ka seda, et jutt oleks täpne ja ühemõtteline.

Ma ei ole praeguse olukorraga kursis, aga vanasti võis olla nii, et album anti välja nii plaadina kui ka kassetina.

Loomulikult on sõnal "album" ka teine, vanem tähendus, eks sellepärast meil muusikaalbumitest räägitakse. Võib ju ka öelda "album", aga linkida artiklile, mille pealkiri võiks olla "Album (muusika)". --Andres (arutelu) 13. august 2023, kell 19:19 (EEST)