Arutelu:Globaalne kodakondsus

Ei saa aru, mis asi see on ja mis valdkonda see kuulub. Andres (arutelu) 3. september 2017, kell 12:04 (EEST)

Võib olla peaks artikli pealkiri olema hoopis Maailmakodanik, nagu hispaania ja portugali keeles.

Andres (arutelu) 3. september 2017, kell 15:21 (EEST)

Kui vaadata intervikisid, siis tegu on sama asjaga, aga on tekkinud kaks aitemit. Andres (arutelu) 3. september 2017, kell 15:25 (EEST)

Minu meelest ei ole õigustatud liitmine artikliga kosmopoliit, kuna siinse asja puhul näib olevat tegu mänguga, st erineva mõistega: asja koordineerib üks MTÜ, jagatakse fiktiivseid passe jne. --Andrus Kallastu (arutelu) 17. mai 2018, kell 11:36 (EEST)

Tõstsin välja jutu Kasutus. Haridus Hariduses kasutatakse seda terminit kõige sagedamini maailmavaade või väärtuste komplekti kirjeldamiseks, mille poole haridus on orienteeritud (vt näiteks ÜRO peasekretäri juhitud ülemaailmse hariduse esimese algatuse prioriteedid).Mõistet "globaalne ühiskond" kasutatakse mõnikord globaalsete uuringute jaoks, mis annavad õpilastele õppimise eesmärgid, et valmistada neid ette ülemaailmse kodakondsuse saavutamiseks (nt Pittsburghi Ülikooli globaalõpingute osakonnas).. Aspektid. Geograafia, suveräänsus ja kodakondsus. Samal ajal, kui globaliseerumine vähendab rahvusriikide tähtsust, võib ülemaailmse kodakondsuse idee tähendada kodanikuühiskonna ja geograafia vaheliste sidemete uuesti määratlemist. Näost-näkku koosolekus linnavalisustes, paistavad üha enam elektrooniliste "linnavalitsuste" poolt, mida ei piira ruum, ega aeg. Mitmed teadlased, kes on globaliseerumisest tingitud kodakondsuse muutuvate koosseisude poolt, on muuhulgas tõlgendanud võimalust, et kodakondsus muutub institutsiooniks; isegi kui see asub rahvusliku territooriumi piires, kui riigi enda tähendus on muutunud, muutub selle rahvuse kodaniku tähendus. ÜRO Peaassamblees

ÜRO lipp

10. detsembril 1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni 217A (III), mida tuntakse ka "Inimõiguste ülddeklaratsiooniks". Artiklis 1 öeldakse, et "kõik inimesed on sündinud vabana ja võrdsena, väärikalt ja õigustega. Neile on antud mõistust ja südametunnistust ning nad peaksid tegutsema üksteise suhtes vendluse vaimus." Artiklis 2 sätestatakse, et "kõigil on õigus kõigile käesolevas deklaratsioonis sätestatud õigustele ja vabadustele, ilma igasuguse eristamiseta, nagu rass, nahavärvus, sugu, keel, religioon, poliitilised või muud arvamused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, omand, sünnitust või muud seisundit. Lisaks sellele ei tehta vahet selle riigi või territooriumi poliitilise, kohtualluvuse või rahvusvahelise staatuse alusel, kuhu inimene kuulub, olenemata sellest, kas ta on iseseisev, usalduslik või mitte-iseseisev. Artikli 13 lõige 2 sätestab, et "Igal inimesel on õigus lahkuda kõikidest riikidest, sealhulgas tema enda territooriumilt, ja naasta oma kodumaale.", sest see kas ei kuulu siia artiklisse või on tõlkeliselt ja keeleliselt sedavõrd segane, et lihtsam oleks teha uus tekst. --Andrus Kallastu (arutelu) 17. mai 2018, kell 12:00 (EEST)