Arutelu:Filosoof

Diogenes Laertiost ei saa kuidagi nimetada filosoofiks. Ta on filosoofide biograaf, nn doksograaf, kes annab filosoofide kohta küll huvitavaid andmeid, kuid kellel puudub iseseisev mõtlemine. Sellepärast ma ei tahaks teda sel leheküljel näha. Andres

Huvitav, kuhu paigutaks selle nn filosoofide biograafi Konfutsius oma õpetuste teoorias?

Mariina

PS. Unustasin lisada, et juba 9 aastat peale Konfutsiuse surma sündis Sokrates. M

"Vaata ka: filosoofid" on mõttetu, see-eest võiks filosoofid (kui neid ykskord piisavalt palju saab) moodustada loendi. --Oop 03:29, 8 Oct 2004 (UTC)

Nõus. Filosoofide loendid on olemas. Sinna võib filosoofe ka lisada. Otsin need üles ja teen nendele viited. Andres 19:34, 8 Oct 2004 (UTC)

Taastasin loendid, mis olid selles artiklis. Need võib ka eraldi lehekülgedeks teha. Andres 19:40, 8 Oct 2004 (UTC)

Võtsin välja need kaks lõiku, mis minu meelest ei sobi siia.

Filosoof on oma mõistust kasutada oskav inimene, kes on teadlik mõtlemise eri vormidest ja protsessidest. Filosoof mõtleb välja uusi võimalusi ja esitab teistele kuidas paremini elada. Filosoof tunneb eri loogika ja eetika süsteeme.

Filosoofia (kr =tarkusearmastus) tähendab selgust mõtlemises ja arusaadavat eneseväljendust nii suuliselt kui kirjalikult. Sarnaselt sõnadega kultuur ja religioon hõlmab filosoofia nähtusi, mis ühise nimetaja alla ei mahu.

Andres 19:34, 8 Oct 2004 (UTC)

Loetelu sellest, mida yks filosoof kellegi meelest teadma peaks, ei kuulu entsyklopeediaartiklisse. Ykski selline loetelu ei saa olla ammendav ning vaateid filosoofide koolitamisele võib olla rohkem kui artiklikirjutajaid. --Oop 00:32, 10 Oct 2004 (UTC)

Minu meelest Buddha ei kuulu siia. Pealegi on artikkel temast siin mingi teise nime all. Andres 08:46, 29 Nov 2004 (UTC)

Minu arvates peaks olema artikkel "Filosoofide loend", mis seda asendaks. Vajadus sellise artikli järele on küsitav. Sellest, kes on filosoof võiks ju rääkida artiklis filosoofia kui seda vaja on, kuigi peaks olema üsna selge, et filosoof on inimene, kes tegeleb filosoofiaga. Siim 15:40, 29 Nov 2004 (UTC)

Olen nõus, et Filosoofide loend peaks olema eraldi artikkel. Varem või hiljem ta selleks saabki.

Arvan siiski, et ka artikkel "Filosoof" peaks olema. Artikkel Filosoofia kujuneb niigi liiga pikaks. Küll ka sellesse artiklisse mittetriviaalset sisu tuleb. Muide, pole sugugi selge, kes on filosoof. Andres 18:08, 29 Nov 2004 (UTC)

Ma ilmselt ei saa tõesti aru sellest kes filosoof on. Eesti filosoofide loendis on näiteks Tõnu Viik, keda mina tean Tartu observatooriumi teadusdirektorina, mis ajast ta filosoofiks hakkas? Ta peab loenguid ka Tartu Ülikoolis ning ma plaanisin järgmisel semestril ühe ta aine võtta, kui ta filosoof on siis ma seda parem ei tee, sest aega pole raisata. Võimalik, et me räägime eri inimestest. Võimalik on muidugi ka see, et ta on esinenud mõne filosoofilist sorti mõttega või avaldanud mõne segasevõitu kirjutise, kuid kas sellest piisab, et kedagi saaks filosoofiks nimetada. Ma ka vahest mõtlen filosoofilisi mõttekesi, kas ma võin ennast filosoofiks pidada? Siim 18:35, 29 Nov 2004 (UTC)

On kaks Tõnu Viiki, üks on filosoof ja praegune Eesti Humanitaarinstituudi direktor, teine on astronoom.

Aga, selle üle, kes on filosoof ja kes mitte, kipuvad filosoofid, vöhemalt Eestis, vaidlema. Andres 18:57, 29 Nov 2004 (UTC)

Väga hea, taastasid mu lugupidamise Tõnu Viigi (astronoomi) suhtes. Siim 19:21, 29 Nov 2004 (UTC)

eelkõige filosoofiaga viljakalt tegelev inimene

See formuleering tundub segane. Kas filosoof tegeleb viljakalt eelkõige filosoofiaga. Või filosoofiks nimetatakse eelkõige seda, kes tegeleb viljakalt filosoofiaga? Siis jääb segaseks, mis on artikli teema. Andres 1. detsember 2006, kell 12:45 (UTC)

Probleem on "eelkõige" seostamises? Teine variant on loomulikult õige, kas mitte ei saa sellest aru iga normaalne inimene? Aga mis on artikli teema? Ilmselt see, kes on filosoof (ja mitte see, mis on filosoofia)? Minu meelest see viljakusest lähtuv määratlus on üldse täielik jama. Asendasin "produktiivse" "viljakaga", et määratlus oleks vähemalt eestikeelne. "Eelkõige" lisasin, kuna filosoof ei pea olema viljakas, võib ka täielikult kiduv olla, kuigi tavajuhul on ideaaliks siiski viljakus. Viljakas võib olla pärast selle kiduvuse tõlgendus. Ja kuidas seda viljakust üldse mõõta? Kas nt eesti "filosoofid", kes siin on filosoofide loendisse pannud, kas nemad on viljakad? Mitu ISI artiklit nad avaldanud on? Mitu monograafiat? Mille järgi seda mõõta ikkagi? Kas nt Antisthenes oli viljakas? Või linnaplatsil masturbeeriv (st seemet "raiskav" ehk mitteviljakas) Diogenes? --Kamma 2. detsember 2006, kell 11:37 (UTC)

Minu meelest on "produktiivne" nõrgem määratlus kui "viljakas". Viimane peab minu meelest silmas produktsiooni silmatorkavat kvantiteeti.

Ma ei arva, et endine formuleering on puudusteta. Sõna "produktiivne" oli lisatud selleks, et eristada filosoofi inimesest, kes näiteks lihtsalt loeb filosoofilist kirjandust. Pidasin silmas, et filosoof on inimene, kelle läbi filosoofiat sugeneb. Kui seda saab paremini väljendada, siis mul pole midagi selle vastu.

Praegune versioon on minu meelest aga halvem. Peale selle, et "eelkõige" on kahemõtteliselt paigutatud, jätab ta ähmaseks, mis või kes filosoof on, sest see, mis tuleb selle järel, mis on eelkõige, jääb täpsustamata. Ja kas jutt on sellest, mida filosoofi all eelkõige mõistetakse, või sellest, kes filosoof eelkõige on? Artikkel peaks rääkima mõistest, mitte sõnast (kuigi sõnale võib olla pühendatud eraldi alajaotus).

"Viljakas" on minu meelest tarbetu kitsendus. Andres 2. detsember 2006, kell 12:07 (UTC)

Minu meelest on viljaks sünonüüm produktiivsele. Mõlemad on tarbetud. Kas poleks siis õige ütelda, et filosoof on filosoofide kogukonnas tunnustatud filosoofiaga tegeleja. Aga see on ka "eelkõige", sest mõned filosoofid on autsaiderid, kuid ikkagi filosoofid.

Kas on mingi filosoofi mõiste? Minu meelest on sõna "filosoof" ja selle 100 eri tähendust. Mõistelist ühtsust on seal küll raske leida. Kui midagi sellist taotleda, siis tuleks filosoof määratleda mõtlejana, kes tegeleb igapäevaelu ja tavalise praktika küsimustest kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. --Kamma 2. detsember 2006, kell 12:31 (UTC)

Kui "produktiivne" ja "viljakas" on sünonüümid, siis ei sobi minu meelest kumbki. Kuidagi tuleb aga eristada lihtsalt filosoofiaga tegelejat filosoofist. Need on kindlasti erinevad mõisted, isegi kui mõlemat sama sõnaga nimetatakse.

Kuigi filosoofiat mõistetakse erinevalt, on filosoofi tänapäeva mõistes (sõnaga philosophos ei ole päris nii) võimalik üsna ühemõtteliselt (võib-olla mitmel viisil) määratleda suhte kaudu filosoofiaga, olgu filosoofia siis mõistetud kuidas tahes. Leian, et filosoofia määratlemist ei maksa sellesse artiklisse segada. Andres 2. detsember 2006, kell 12:44 (UTC)

Kui tahta, et filosoof tähendaks ainult tõsiseid akadeemilisi filosoofe, siis on definitsioon võimalik filosoofia kui institutsiooni/traditsiooni kaudu. Kui tahta, et filosoof võiks tähendada ka suvalisi targutajaid ja soolapuhujaid -- ja nii seda sõna üldiselt kasutatakse --, siis on raske definitsioone ühitada, kuigi seda võiks teha defineerides filosoofi kui teatud asjade üle mõtleja. Kui tahta, et ka ida filosoofid, st igasugused meditatsioonidega tegelejad, kes ei tegele ainult mõtlemisega, saaks definitsiooni haaratud, siis ei aita enam isegi defineerimine mõtlemisest lähtuvalt. Aitaks definitsioon, mis lähtuks maailmaga suhestumise viisidest, aga see oleks jälle liiga teoreetiline/koolkondlik. Kuigi seda võib olla võimalik sõnastada ka tavakeeles ja selles mõttes neutraalselt. Mis oleks Sinu pakkumine? --Kamma 2. detsember 2006, kell 14:08 (UTC)

Mul ei ole konkreetset pakkumist, aga minu meelest tuleks lähtuda selle sõna tänapäevasest kõige levinumast terminoloogilisest tähendusest: filosoof on see, kes "teeb" filosoofiat. Filosoofia ise võib olla mõistetud "koolkondlikult" erinevalt.

Et vältida arusaamatusi, tuleks aga mainida ka sõna teisi tähendusi (püüdmata neid ühise nimetaja alla viia): 'inimene, kelle eriala on filosoofia', 'inimene, kes rakendab või õpib filosoofiat' ("halb filosoof", "tubli filosoof"), 'stoilise meelelaadiga inimene'. Peale selle veel võib-olla 'inimene, kes armastab küsimusi väga üldises plaanis tõstatada ja nende üle arutleda' (näiteks "külafilosoof", "väikest viisi filosoof"). Andres 2. detsember 2006, kell 14:37 (UTC)

Mulle siiski tundub filosoofiks ei nimetata eelkõige seda, kes teeb filosoofiat (mida see tähendab). Niimoodi kasutavad seda sõna akaeemilised filosoofid. Tavakeeles ja muude erialade kasutuses on filosoof midagi märksa laiemat, kuid ometi mitte ainult küla- või õllekafilosoof. Minu meelest nimetatakse filosoofideks ka lihtsalt teoreetikuid, kellel on millelegi mingi üldiste arusaamade kontekstis originaalne lähenemine. Nt Ken Wilber, Carlos Castaneda, George Soros, Gunnar Aarma jpt (ma pole eriti selle valdkonnaga kursis) -- samas keegi neist ei tegele otseselt filosoofiaga, vaid tegutsevad traditsioonist täiesti sõltumata, ajavad mingit oma asja, mis aga valdkonna poolest puutub filosoofia probleemidesse. Nad on selles mõttes nagu akadeemiliste filosoofide poolt tunnustamata filosoofid ega saa seetõttu otseses mõttes "filosoofiat teha". Ma ei tea, kas ma väljendan end selgelt, aga minu meelest mingi selline kasutus on sõnal olemas ja normaalne inimene ei tee vahet nt Richard Rortyl ja Carlos Castanedal. --Kamma 2. detsember 2006, kell 19:16 (UTC)

Võib-olla on see tõsi, et tavainimesed kasutavad sõna "filosoof" laiemalt, kuid minu arvates tuleks entsüklopeediaartiklis siiski lähtuda terminoloogilistest, mitte tavatähendustest (tavatähendusi tuleb mainida lihtsalt segaduse vältimistest). Tavatähenduste täpne fikseerimine on pigem vikisõnaraamatu ülesanne. Ja seda enam käib öeldu juhtude kohta, kus tavatähendus on sekundaarne. Andres 2. detsember 2006, kell 21:55 (UTC)

Ka sellised autorid ise nimetavad end mõnikord filosoofideks. Minu meelest on piir filosoofia ja mitte-filosoofia vahel väga ebamäärane. Nt sõltuvalt koolkondadest. Ma ei ole kindel, millest peaks lähtuma. --Kamma 5. detsember 2006, kell 06:33 (UTC)

Minu meelest ei ole määrav, kuidas inimene ise end nimetab.

Piir filosoofia ja mittefilosoofia vahel on tõesti ebamäärane, aga minu meelest on see küsimus pigem artikli Filosoofia teema. Andres 5. detsember 2006, kell 07:41 (UTC)

Kui rääkida Platonist, siis võiks veel mainida üht Sokratese pikka passaaži "Theaitetosest".

Jah, kui põhjalikku ülevaadet tahta, siis peaks ilmselt veel paljusid asju mainima, nt vastandust sofistidega, "Sofistis" välja kuulutatud aga kirjutamata dialoogi pealkirjaga "Filosoof" jms. Ma ei tea, kas nii põhjalik ülevaade siia alla käiks. Filosoofi poliitilistest ülesannetest tuleks nii või naa pikemalt kirjutada, aga ma praegu ei jaksanud või siis ei mäleta nii hästi, et kohe struktuurse ülevaate oskaks anda. --Kamma 2. detsember 2006, kell 19:16 (UTC)

Arvan, et põhjalik ülevaade käiks siia küll (kuhu siis veel?), aga muidugi ei heida ma ette, et seda pole. Andres 2. detsember 2006, kell 21:55 (UTC)

Sõna philosophos on kreeka keeles arvatavasti vanem kui sõna philosophia. Andres 2. detsember 2006, kell 14:37 (UTC)

Jah, sellest me vist kunagi ka rääkisine. Ja philosophein on vist vanem kui philosophos. --Kamma 2. detsember 2006, kell 19:16 (UTC)