Arutelu:Füsioloogiline akustika

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kas tõesti närviimpulsid on heli?

Kas eristatakse kuuldeelundit ja kuulmiselundit? Andres 25. september 2007, kell 00:55 (UTC)

Ei närviimpulsid ole heli ega heli ole närviimpulss. Kuulmiselund ehk kuuldeelund on kõrv, mitte kuulmisnärv või suuraju. --Ken 25. september 2007, kell 08:06 (UTC)

Nagu füüsilise heli puhul tekib küsimus, kas füsioloogiline heli on mõiste, mida on kasutanud keegi peale kasutaja Tiuks? Räägitakse heli füüsikalistest (amplituud, sagedus või intensiivsus, lainepikkus, kestus) ja füsioloogilistest (tämber, valjus, kõrgus) omadustest, aga füsioloogiline heli on ikka väga kahtlane mõiste.--Ken 25. september 2007, kell 08:06 (UTC)

Selle liigituse mentaalne heli, füüsiline heli, füsioloogiline heli ja psüühiline heli on teinud Leo Semlek, kes on kirjutanud õpikuid muusikateooriast ja harmooniast. Õpikus on füsioloogilise heli kohta ainult niipalju:

Füsioloogiline heli on kuuldeorganis (kuulmiselundis) leviv heliimpuss kui närvivool. Kuuldeelundiks on 1. kõrv, mis võtab vastu mehaanilise võnkumise ja teisendab selle närvivooluks. 2. kuuldenärv kui ~4000-st närvikiust (elektrijuhtmest) koosnev "kaabel", mis edastab närvivoolu (alalisvoolu) kõrvast ajusse. 3. suuraju muusikakeskus. Natuke segane on ja nüüd püüan mujalt infot juurde otsida. Füsioloogilise heli all peab juttu tegema heli liikumisest kõrvast ajju. Psüühiline heli on juba helitajuga seotud. See on muusikaline heli helikõrgus, helivältus, helitugevus, tämber. Muutsin natuke heli omadusi, sest vanasti räägiti füsioloogilisest helist, aga see on ju heli levimine kõrvas, mitte psüühiline ehk muusikaline heli.--Tiuks 25. september 2007, kell 23:31 (UTC)

Kas seda mõistet keegi veel kasutab? Kas see on muusikaringkondades laiemalt aktsepteeritud? Praegu tundub, et artikkel peaks algama sõnadega "Füsioloogiline heli on mõiste, mida Leo Semlek kasutab kuulmiselundis leviva heliimpulsi kui närvivoolu kohta." Füsioloogiliste mehhanismide kirjeldamisel tema tasemele jääda ei tohiks - "alalisvool" ja "kaabel" on absoluutselt valed võrdlused, kodeerimise teooriad (sest praegu ühtset kindlat seisukohta pole) tuleks lahti kirjutada ja kokkuvõttes on see kõik artikli "kuulmine" osa.--Ken 26. september 2007, kell 05:05 (UTC)
heliimpuls ei saa levida närvivooluna. Üks asi on heli ja osa sellest helist ehk siis heliimpuls ja teine asi on närvivool. Üks tekitab teise. Kõige õigem oleks ilmselt rääkida kuulmistajust. See võimaldab "kuulmist" käsitleda komplekselt - perifeerne kuulmine (kõrv) ja tsentraalne kuulmine (aju). Ja igasuguseid helisid peab minu arust käsitlema füüsika aspektist. Helide jaotamine aju keskselt subjektiviseerib heli - inimene kuuleb. Ja see, kuidas ta kuuleb teatavaid helisid, sõltub organismi hetke olukorrast. Kuni selleni välja, et kuuldakse seda, mida ei ole - hallutsinatsioonid.
Tämbr on ju heli karakteristik ja nii kindel karakteristik, et seda saab esitada elektoornseid vahendeid kasutatades - tämbriregulaator raadio küljes.--Hendrix 26. september 2007, kell 05:08 (UTC)
sõnal tämber on nii palju tähendusi, ja nad kõik segamini, mitte ainult eesti keeles. See, mis on raadio küljes on helikõrguse regulaator (bass/kõrged helid). Nimetatakse tõesti ka tämbriks. Mina pidasin tämbri all silmas just seda subjektiivset komponenti, mille põhjal saab kuulates öelda, et see on viiul ja see on trompet, kuigi mõlemad mängivad sama helikõrgust (?) sama valjusega.--Ken 27. september 2007, kell 09:09 (UTC)

Välja jäetud: Kõrvad annavad meile tagasisidet oma hääle kohta. Esiteks, kõrvad ei anna mingit tagasisidet. Teiseks, oma hääle kohta levib suurem osa infot mööda lõualuud ja koljut, väliskõrva kaudu tuleb suht väike osa sellest, mille põhjal oma häält korrigeeritakse (vrd oma hääl, nagu muidu kuuled ja oma hääl lindistusel).--Ken 25. september 2007, kell 08:14 (UTC)

Häält kuuleme ju ikkagi tänu kõrvadele. Hääl liigub ka mööda luud, see on täiesti õige. --Tiuks 25. september 2007, kell 20:13 (UTC)
Helispektrite analüüsimine on kaudne, mitte otsene tähendus.--Tiuks 25. september 2007, kell 21:19 (UTC)
Kuidas sellest aru peaks saama?--Ken 26. september 2007, kell 05:05 (UTC)
Helispektri analüüs toimib ju meie peas, kui me kuuleme heli. Me kuuleme osahelisid. Mul on veel spekter ja heli koostis pooleli.--Tiuks 26. september 2007, kell 21:32 (UTC)
"Helispekter näitab graafiliselt osahelide helivaljuste omavahelist suhet," ütleb vastav artikkel. Helivaljuste omavahelise suhte graafilise kujutise analüüs saab toimuda ainult siis, kui me _näeme_ vastavat graafikut, kõrvadega pole siin ei otsest ega kaudset seost. Tõsi, muusikalise haridusega inimene suudab vist ka ainult noodipilti nähes oma peas õiget heli kuulda?--Ken 27. september 2007, kell 09:09 (UTC)
Said täiesti õieti aru. Äkki meeldib sulle "analüüsida heli koostist." Kui helispetkter on graafiline, siis heli koostis koosneb komponentidest nagu põhiheli, osaheli. Mul on see artikkel veel kirjutamata.--Tiuks 27. september 2007, kell 21:07 (UTC)

Füsioloogilise protsessi tulemusena tekib kuulmine. Kuulmine on üks viiest inimese meelest ja tähendab õhus olevate helilainete püüdmist ning nende muutmist närviimpulssideks, mis liiguvad edasi ajju. Üldiselt sama asi millest kirjutan, aga see saab alguse heli artiklist, kuulmine saab alguse meelte artiklist. --Tiuks 25. september 2007, kell 23:26 (UTC)


Sellise pealkirjaga artiklis tuleks rääkida ainult teadusharust enesest, mitte teha kokkuvõtet selle sisust. Andres 29. september 2007, kell 15:08 (UTC)

Tajumine on psüühiline heli ehk muusikaline heli, mitte füsioloogiline. Andrus, sul on heli omadused täitsa sassis, või sa ei süvene sellesse.--Tiuks 30. september 2007, kell 20:42 (UTC)

Füsioloogiline on ehk vale mõiste mida kasutada?[muuda lähteteksti]

Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest. Seega peaks füsioloogiline akustika mitte ainult inimese kuulmiselundiga tegelema?

Jah, idee järgi küll. Andres (arutelu) 31. oktoober 2018, kell 15:17 (EET)[vasta]