Arutelu:Eufooria

Kas eufooria on patoloogiline? Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 11:10 (EEST)

Psühhopatoloogias on eufooria üheks kõrgenenud meeleolu avaldumisviisiks.

See lause ei haaku kontekstiga. Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 11:13 (EEST)

Mis on eufooriale olemuslik, tuleks selgemalt välja tuua. Mida tähendab "ülev meeleolu", kas see lisab midagi teises lauses öeldule või kordab seda teiste sõnadega? Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 11:28 (EEST)

Muus osas hea ülevaade. Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 11:31 (EEST)

Eufooria võib olla patoloogiline, võib ka mitte olla. Esimene lause (sh seal sisalduv "ülev meeleolu") on kopeeritud viidatud psühhopatoloogia õppematerjalist, kus see näeb välja nii: "Eufooria - intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (nt. alkoholjoove)". Alkojoobe näite jätsin siin ära, sest alkojoove võib olla meeleolu poolest väga erinev, kuid järgnevas tekstis on alkohol ühe võimaliku eufooria põhjusena mainitud. Teise lausega püüdsin esimest lauset lugeja jaoks tuttavamates terminites lahti seletada. Kolmanda lause taustast: psühhopatoloogias (vt viidatud õppematerjali) võib meeleolu olla alanenud või kõrgenenud, kummalgi on omad variandid ja üks kõrgenenud meeleolu variantidest on eufooria. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 05:00 (EEST)

Keegi lisas artiklile emotsioonide kasti, aga seal kasti sees on kummalisi asju, mis minumeelest sinna ei kuulu: "kahetsusväärne", "mitmeti mõistetav", "nõusolek"... ma kahjuks ei leidnud kohta, kus need ära koristada saaks. Kes oleks hea ja parandaks? Aiatee (arutelu) 6. aprill 2014, kell 22:31 (EEST)

Mall emotsioonide jaoks on {{Emotsioonid}}. Selles saab parandada. --Tiia (arutelu) 6. aprill 2014, kell 22:43 (EEST)

Tänud, Tiia, parandasin! Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 04:55 (EEST)

Kas "ülev meeleolu" on termin, siis on minu meelest otstarbekam paigutada selle selgitus omaette artiklisse ning selle selgitus siin ära jätta. Kui see aga ei ole termin, siis ei ole minu meelest hea, kui ta on definitsioonis. Mida ühemõttelisem ja selgem jutt, seda parem. Muidugi kui mõiste ise on ebamäärane, siis ei saa siin seda selgemaks muuta. Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 23:05 (EEST)

"Ülev meeleolu" pole spetsiaalne psühhopatoloogia termin, aga psühhopatoloogidest on kena selline võõrsõna nagu eufooria üldarusaadavate sõnadega ära seletada. Miks mitte kasutada spetsialistide definitsiooni, kui see on olemas, tavakasutajale mõistetav ja klapib tavakeelse kasutusega? Minumeelest on "ülev meeleolu" piisavalt selge ja google otsingu põhjal mitte kuigi haruldane väljend. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 05:00 (EEST)

Ma tegin ümber nii, nagu mulle tundub selgem. Kui midagi läks valesti, siis paranda. Ainult et ma ei ole kindel, et praegune definitsioon võimaldab eristada eufooriat maaniast ja ekstaasist.

Sai selgem küll, eks ma mõtlen veel ja parandan kui vaja. Maania kohta on RHK-10-s korralikult tunnused välja toodud, see on diagnoos F30, millel on 3 raskusastet (hüpomaania 30.0; maania ilma psühhootiliste sümptomiteta 30.1 ja maania psühhootiliste sümptomitega 30.2) + muud ja täpsustamata variandid. Maania diagnoosimiseks on konkreetsed juhised (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm). Eufooria ei ole diagnoos (aga võib olla diagnoositava häire sümptomiks), selle diagnoosijuhiseid ega koode RHK-s pole ja siin on meil suurem vabadus teadusväliseid allikaid kasutada. Tervel inimesel on eufooria lühiajaline ja ei sega igapäevaelu - kui kestab pikalt ja hakkab segama, siis saab ta juba maania või muu diagnoosi. Ekstaasist ei teata üldse kuigipalju, RHK diagnoos see ei ole. Arvatavasti esineb ka eufooria ja ekstaasi vahepealseid seisundeid. Oletades, et inimesel on algul hea tuju, siis eufooria ja lõpuks ekstaas - ma paneks piiri sinna, kus nähtav aktiivsus vähenema ja kontakt ümbrusega nõrgenema hakkab. Eufoorias inimene võib siinilmas agaralt toimetada, aga minu kujutlusega ekstaasist see ei sobi. Aga siin ei peaks ma omi teooriaid tegema, jutt pikk ja artikkel lühike :) Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 14:56 (EEST)

Minu meelest ei ole otstarbekas võtta definitsioon sõna-sõnalt ühest allikast, vaid koostada see eri allikate võrdluse ja sisulise analüüsi põhjal. Tuleb arvestada ka võimalikke kontseptuaalseid erinevusi eri autoritel. Mulle tundub, et praegu me ei ole arvestanud sõna "eufooria" kõiki kasutusviise ka psühhiaatrias. Kindlasti tuleb lõpuks lisada ülevaade sõna kasutuselevõtust ning mõiste või mõistete tekkimisest.

Kas eufooria on sama mis tavakeeles "ülev meeleolu"? Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 10:24 (EEST)

Tavakeeles võib olla küll, teadustekstis ma igaks juhuks ei vahetaks ära. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 14:56 (EEST)

Ma ütleks, et ma ei ole kindel, mida "ülev meeleolu" tähendab. Vähemalt üks tähendus on tal minu meelest selline, mida ei saa eufooriaga samastada. Ülev meeleolu on mul nähtavasti millegi üleva kogemisel, see on lähedane piduliku või pühaliku meeleoluga või hardusega. Sellele ei ole iseloomulik rõõm ja heaolu. Eufooria on nähtavasti rohkem seotud oma isikuga ja võib-olla on "ülev" öelda isegi kohatu. Ja ka normaalsel eufoorial on varjundid, mis olenevad eufooriat ajendavast seigast. Olümpiavõit või suur tunnustus, armastus, abiellumine, mõnikord seks, lapse sünd ajendavad erineva varjundiga eufooriat. "Ülev" on vist kohatu juhul, kui midagi ülevat tegelikult ei ole.

Mu mõte oli see, et kui eufooria all mõeldakse psühholoogias seda, mida tavakeeles nimetatakse ülevaks meeleoluks, siis tulebki nõnda öelda. Või kui "ülev meeleolu" on selle kõige lähem tavakeelne vaste, siis tuleb öelda nii. Praegu jääb asi selgusetuks, ja see annab artiklis tunda. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 23:32 (EEST)

Ma vist ajan segi üleva tunde ja üleva meeleolu. Andres (arutelu) 8. aprill 2014, kell 00:59 (EEST)

Üks allikas on siin: [1], peatükk "Emotional Expressions of Euphoria". Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 10:24 (EEST)

Barry ja Bousfield mõistsid 1930ndatel eufooria all lihtsalt head tuju ja heaolutunnet, mis võib olla erineva intensiivsusega. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 10:28 (EEST)

Normaalse (eutüümse) meeleolu ja eufooria vahepeal on hüpertüümia - st lihtsalt hea tuju, millest eufooria on "kraadi võrra kangem". Tegelikkuses on nende vahel ilmselt pidev üleminek. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 14:56 (EEST)

Jah. Juhin lihtsalt tähelepanu sellele, et kirjanduses on seda sõna ka teises tähenduses kasutatud. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 23:32 (EEST)

Kas psühhopatoloogias on "eufoorial" kitsam tähendus kui psühholoogias üldiselt? Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 23:05 (EEST)

Psühholoogias ja psühhopatoloogias selle sõna kasutuses suurt vahet ei ole. Teatav vahe on erialase ja tavakeele kasutuse vahel: tavakeele mõiste on laiem, aga olulist tähenduse nihet ei ole - peale selle paratamatuse, et spetsialistid tegelevad rohkem haiguslike juhtumitega. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 05:00 (EEST)

Mul on mulje, et ka teaduskeeles kasutatakse seda sõna umbes pooltel juhtudel piltlikus tähenduses, kusjuures enamasti ei mõelda siis selle all individuaalset, vaid kollektiivset nähtust. Ja siis mõeldakse selle all ülemäärast lootmist millelegi. Sageli lisatakse ka juurde, millega see on seotud: turueufooria, EUphoria (Euroopa Liidu eufooria), sotsiaalmeediaeufooria, naftaeufooria, Obama-eufooria, tehnoloogiaeufooria jne. Mõnikord mõeldakse eufooria all ka ühiskondlikku nähtust, mis on võrreldav indiviidi eufooriaga. Ma ei ole kindel, kuidas neid asju selle artikliga siduda. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 10:24 (EEST)

See on nagu "rahvuslik eneseteadvus" ja see teadus, mis seda mõistet nii kasutab, pole vist enamasti psühholoogia? Võibolla sotsioloogias tõesti kirjutatakse nii, ma seda ala ei tunne. Mulle tundub see pigem meedia kõnepruugina. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 14:56 (EEST)

Ei, mitte psühholoogia. Need on pärit politoloogia, rahvusvaheliste suhete, sotsioloogia, majandusteaduse jms alade teadusartiklite pealkirjadest. Selliseid artikleid on isegi rohkem kui neid, milles sõna kasutatakse psühholoogilises tähenduses. Tegemist on üldkeele sõnaga, mida teadusartiklites võidakse kasutada mingi nähtuse kirjeldamisel. Sõna kasutatakse selgelt teises tähenduses, aga mingi sild (näiteks lingina täpsustuslehele) peaks viima ka selle artikli juurest nende asjade juurde. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 23:43 (EEST)

EKSS eristab meditsiinilist ja üldkeelset piltlikku tähendust.

Praegu on sissejuhatuses kolm lauset, mis ei ole selgelt omavahel seostatud. Sellepärast ma ei saa aru, kas on üks või mitu eufooria mõistet ja mis see täpselt on.

Psühholoogias ja psühhopatoloogias on see üks mõiste. Tavakeeles kasutatakse seda lähedases tähenduses, aga vabamalt ja ei otsita selles häirete tunnust. Tavasuhtluses ei pea ju diagnoosima ega ravi määrama. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 05:00 (EEST)

Kas nii on õige: eufooria on patoloogiline või normaalne emotsionaalne seisund, mida iseloomustab intensiivne kõrgenenud meeleolu ja sageli kõrgenenud enesehinnang?

Kui sa just tahad oma definitsiooni teha, miks mitte - ma üritasin viidatud allikale toetuda. Ma jätaks siiski välja "patoloogiline või normaalne", sest see pole kuigi kasulik eristava tunnusena (nt poleks mõtet lisada inimese definitsiooni "haige või terve", maja definitsiooni "suur või väike" vms). Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 05:00 (EEST)

Kuidas eufooria suhestub ekstaasiga ja maaniaga? Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 23:25 (EEST)

Kõik kolm on kõrgenenud meeleolu alaliigid. Samast viidatud psühhopatoloogia õppevahendist:

Mania - sündroom, mis ei piirdu üksnes meeleolu ülemäärase kõrgenemisega.

- hüpomania, mania, psühhootiline mania

Eufooria - intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (nt. alkoholjoove)

Ekstaas - kõrgenenud meeleolu, mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või religioossete talituste ajal.

Mulle tundub, et selles konspektis eufooria paigutamine maania ja ekstaasi vahele pole juhus - sinna see klapib nii tüüpilise kestvuse, tegutsemisaktiivsuse kui reaalsusekontakti skaalal. Aga see on mu oma mulje, viidet pole.

Maania mõistet psühholoogias täpsustab RHK-10 (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm) päris hästi. See on diagnoositav omaette häirena (F30 all) kindlate tunnustega (meeleolu kõrgenemine, füüsilise ja vaimse tegevuse mahu ja kiiruse tõus, energia tõus, suurenenud kõnetung, vähenenud unevajadus, suurusmõtted, ülemäärane optimism jt). Maania on ka mitmete teiste häirete tunnuseks. Vikipeedia maania artikkel on minumeelest sisult päris hea, ainult viiteid üldse pole. Tavakeeles mõistetakse aga maania all tavaliselt mitte kõrgenenud meeleolu, vaid haiglast püsivat himu või tungi millegi järgi - selleks tõlgenduseks annavad alust sellised terminid nagu narkomaania, kleptomaania, püromaania jt.

Ekstaasi tunnuseid RHK-10-s pole. Näib, et selle mõiste alla lükatakse hulk erinevaid seisundeid, millele muud silti pole. See on lühiajaline teadvuse muutunud seisund, mille ajal kontakt reaalsusega on nõrgenenud või kadunud. Seega pigem teadvuse seisund, mitte ainult meeleolu või emotsioonide. Emotsioone sealjuures võib olla tõesti ka äärmiselt positiivseid, aga nt šamaani lõiguvad vaimud mõnikord tükkideks ... Seotud mõiste samast psühhopato konspektist: "Transs (trance): teadvuse(häire) seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. Transsi loetakse (dissotsiatiivseks) häireks juhul, kui see esineb inimese tegevust häirival viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone." Psühhopatoloogia loengus öeldi, et ekstaasi psühhiaater oma praktikas ei näe. Teadlane laboris ilmselt ka mitte, sestap sel teemal polegi korralikku teadust. Viki ekstaasi artiklisse: William James'i "Varieties of Religious Experience" on eesti keeles olemas. Transi artiklit polegi, isegi "rõõm", "viha" ja "õnn" on olemata. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 04:55 (EEST)

Ma tean ainult katkendite tõlget (või oli see refereering) "Päikesetuule" järjejutuna.

http://www.apollo.ee/usulise-kogemuse-mitmekesisus-uurimus-inimloomusest.html Tõsiselt hea raamat. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 14:56 (EEST)

Nojah, meil on palju artikleid puudu, ja ka olemasolevad vajavad palju tööd. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 10:24 (EEST)

Kui eufooria on üks kõrgenenud meeleolu liik, siis kõrgenenud enesehinnang ei ole eufooriale olemuslik? Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 23:29 (EEST)

On ikka olemuslik, ehkki mitte tarvilik tingimus loogika mõttes. Kõrgenenud enesehinnang on ka psühhopatoloogia konspekti eufooria definitsioonis sees, ehkki tegelikult maaniale on see veel iseloomulikum. Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 04:55 (EEST)

Seda ma olemusliku all mõtlesingi, et on tarvilik tingimus.

Kui see on nii, siis ei võimalda praegune definitsioon eufooriat maaniast eristada. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 10:24 (EEST)

Maania on RHK-s hästi defineeritud ja diagnostilised juhised olemas. Kõrgenenud enesehinnang on nii eufooria definitsioonis kui maania sümptomite hulgas, aga see pole kummaski tarvilik tingimus. Paljudel diagnoosidel pole ühtki tarvilikku tingimust, diagnostilised juhised on sageli stiilis "vähemalt 2 sümptomit nimekirjast 1-3 ja vähemalt 1 sümptom nimekirjast 4-8". Aiatee (arutelu) 7. aprill 2014, kell 14:56 (EEST)

Siis me ei pääse mööda nende definitsioonide äratoomisest.

Ma saan aru, et mõisted võivad olla ebamäärased, aga ka seda ebamäärasust tuleb kirjeldada. Andres (arutelu) 7. aprill 2014, kell 23:32 (EEST)