Arutelu:Estonia (laev 1980)

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

kas artikli nimi ei peaks äkki olema pigem M/S või M/L Estonia? Eserb 11:27, 31 juuli 2005 (UTC)


Vaadake viimast parandust, see tundub kahtlane. Andres 1. veebruar 2006, kell 17.01 (UTC)

Korras. Ma ei tunne terminoloogiat, aga "Estonia" huku aruanne (välislink) annab:
  • Length, over all 155.40 m
  • Length between perpendiculars 137.40 m
  • Breadth, moulded 24.20 m
  • Depth to bulkhead deck, moulded 7.65 m
  • Maximum draft 5.60 m
  • Deadweight at max. draft 3,006 dwt
  • Light weight 9,733 t
  • Gross tonnage 15,598
  • Propulsion power 4 x 4,400 kW
  • Electrical power 4 x 1,104 kW
  • Bow thrusters 800 + 590 kW
  • Maximum number of passengers 2,000
  • Maximum service speed 21 knots
  • IMO number 7921033 Taivo 1. veebruar 2006, kell 17.57 (UTC)

Estonia-nimelisi laevu on olnud rohkem kui see.

Siis ehk peaks panema pealkirjaks "Estonia (parvlaev)" ning selle siin tegema täpsustusleheküljeks. Andres 30. september 2006, kell 12:49 (UTC)
Kokku vähemalt seitse.

kas asjad, masinad ja muud tehnikavärgid mitte ei lähe rikki, katki ja antud juhtumil lähe põhja. Hukkumine on minu arust rohkem elusolendite kohta käiv.--Hendrix 8. oktoober 2007, kell 18:19 (UTC)


Välja võetud:

* MA pean selle saladuse avaldama sellel laeval oli kaks pommi mida sunnita panna Avo pihtil kes pääses laevast

Andres 5. aprill 2008, kell 10:32 (UTC)

Mälestusmärgid[muuda lähteteksti]

Lisasin peast kaks mälestusmärkide asukohta. Tahkuna märk on vähemalt sellel pildil vasakül üleval. Kas mälestusmärke on veel? --Jaan513 17. juuni 2009, kell 20:10 (UTC)


"Hukkunutele on püstitatud mälestusmärgid Tallinnas Paksu Margareeta juures ja Hiiumaal Tahkuna poolsaarel Tahkuna neemel." Kas Tahkuna neem ja Tahkuna nina on eri asjad?--Rünno 28. september 2009, kell 13:15 (UTC)

mälestusmärkidest peaks olema eraldi artiklid, praegu pole linke tehtud. Commonsis on mitmest mälestusmärgist tehtud kat--Bioneer1 (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 20:12 (EEST)[vasta]
Ei pea tingimata eraldi olema. Aga keegi võiks minna ja teha Tallinna mälestusmärgist uue foto, senine foto on Commonsist ära kustutatud. Ssgreporter (arutelu) 12. oktoober 2014, kell 23:39 (EEST)[vasta]
mainin, et svwiki's ja lvwiki's on tehtud koondartikkel Estonia mälestusmärkidest, vt nt sv:Estoniamonumentet--Bioneer1 (arutelu) 6. märts 2015, kell 16:40 (EET)[vasta]

Koordinaadid[muuda lähteteksti]

Minu meelest need koordinaadid ülaservas on kummalised. --Epp 3. mai 2010, kell 00:59 (EEST)[vasta]

Ega neid seal hädasti vaja ole, tekstis on samuti olemas. See, kes need sinna pani, tahtis arvatavasti viidata sellele, et tabelis olevat laeva pole enam. SSGreporter 3. mai 2010, kell 02:01 (EEST)

Kustutasin kaks viimati tehtud parandust: M/L ei ole laeva nime osa, ja grt ei ole ühik, vaid vananenud lühend GT (gross tonnage=kogumahutavus) kohta, mille juurde ei märgita ühikut. SSGreporter 4. mai 2010, kell 00:43 (EEST)

Soovitaksin kustutada ka viimase välislingi, sest sellel anonüümsel kodulehel on isegi laevade nimed valesti kirjutatud, muudest fakti- ja kirjavigadest rääkimata. SSGreporter 5. mai 2010, kell 01:52 (EEST)

Võib-olla oleks parem kirjutada juurde märkus, et see sait pole usaldatav. Andres 5. mai 2010, kell 01:55 (EEST)[vasta]

Paigutasin need välislingid artiklist siia, et muuta see alajaotus neutraalsemaks. Kõike 17 aasta jooksul ajakirjanduses ilmunut ei ole mõtet esitada, isegi raamatute nimekiri läheks liiga pikaks. Et aga välja on valitud üksnes kahe autori (kummaltki kaks) viimaste aastate artikleid, sel ei ole ühtki loogilist põhjendust. Ssgreporter 1. august 2011, kell 00:20 (EEST)[vasta]

Paigutasin uuesti need kaks linki siia, põhjendus sama mis eelmine. Pealegi ei sobi ajaleheartiklid raamatute loetellu. Ssgreporter (arutelu) 4. oktoober 2013, kell 00:50 (EEST)[vasta]

Mulle tundub, et ilma ühiku või muu täpsustuseta pole arv mahutavuse lahtris ühselt mõistetav. Meil on artikkel Mahutavus (laevandus), kus on juttu mitmest mahutavuse näitajast, kuigi mitte sellest, mida siin silmas peetakse. Pikne 22. aprill 2015, kell 10:47 (EEST)

See on mallis valesti, see rida peab olema Kogumahutavus. Eestis on ühikuta kogumahutavus, millest artiklis "Kogumahutavus" juttu on, välja arvutatud ja kasutusel kõigi laevade kohta, mis on laevaregistris alates 1994. aastast. See hõlmab osalt ka vanu laevu, nt isegi "Suurt Tõllu", mis on või on olnud registreeritud nüüdisaegses Eesti Laevaregistris. Termin "kogumahutavus" oli kasutusel ka sõjaeelsetes Eesti laevaregistrites, aga siis tähistas see brutotonnaaži. Nii et iga konkreetse laeva juures tuleb vaadata, kas selle laeva kogumahutavus tuleb kirjutada ühikuta või on seal järel ühik brt. "Estonia" puhul on asi selge, vaatasin järele. Esimeses nüüdisaegses registriraamatus on laevad, mis olid Eesti registris 1. jaanuaril 1994, sh ka "Estonia". Ssgreporter (arutelu) 23. aprill 2015, kell 00:43 (EEST)[vasta]
Oled sa kindel, et see siin on praegu toodud kogumahutavus (GT)? Mina saan aru, et GRT-d (brt) ja GT-d arvutatakse erinevalt. Inglise vikis on sama arvu taga ühik GRT. Näiteks siin on kogumahutavuseks antud teistsugune arv.
Võib-olla küll, et võib piirduda kogumahutavuse äratoomisega. Aga kuivõrd praegu on mallis lahtri pealkiri "Mahutavus", siis võib artiklites olla sinna pandud ka muid mahutavuse näitajaid peale kogumahutavuse. Pikne 23. aprill 2015, kell 01:01 (EEST)
Vaatasin veelkord järele. "Eesti Laevaregister 1994" (see on ainus registriraamat, milles on eraldi konventsioonieelne brutoregistertonnaaž ja kogumahutavus) annab tonnaaži 15 598,29 (brt). Laevahuku lõpparuanne, milles on laeva andmed eriti üksikasjalikult, annab ühikuta kogumahutavuse 15 598.Ssgreporter (arutelu) 23. aprill 2015, kell 01:19 (EEST)[vasta]
Üle-eelmise kommentaari kohta: ma ei tea, mis ühik on GRT. On BRT, NRT, GT ja NT. Viidatud koduleht mul ei avanenud. Olen estline.ee usaldusväärsuse kohta mitu aastat tagasi arvamust avaldanud Estline´i arutelus, aga kui see koduleht veel töötab, siis võib-olla on seal nüüd üldine tase parem. Ssgreporter (arutelu) 23. aprill 2015, kell 01:25 (EEST)[vasta]
Seega arv 15 566 on viga või ikkagi mingi teist moodi arvutatud näitaja? Kas selles registriraamatus on siis ka Estonia kohta eraldi kogumahutavus ja brutoregistertonnaaž toodud? Estline'i koduleht annab kogumahutavuseks sama 15 598.
GRT on nähtavasti sama brutoregistertonnaaž (gross register tonnage). Aga olgu, küllap eesti keeles kasutatakse või kasutati siis pigem lühendit BRT. Pikne 23. aprill 2015, kell 01:45 (EEST)
Estline´i koduleht pole allikas, seda peab üks eraisik ja siis, kui seda vaatasin, oli seal palju vigu ja tendentslikkust. 1994. a. registriraamatus on kaheks jagatud see tulp, milles kõigis järgmistes aastaraamatutes on kogumahutavus. Mõlemat näitajat ei ole ühegi laeva kohta, aga nendel laevadel, mille kohta konventsioonikohast kogumahutavust pole näidatud, on arv vasakul, kus tabelipeas on BRT. Lühendite selgituse kohaselt on see rahvuslik kogumahutavuse näitaja erinevalt tulba paremas pooles olevast rahvusvahelise konventsiooni kohasest GTst. Et see oli üldse esimene registriraamat, siis ei olnud ka raamatu enda süsteem veel päriselt paika loksunud, nii et pean võimalikuks ka viga, et arv sattus tulbas valele poole. Komakohtadega kogumahutavust üheski hilisemas raamatus pole ja BRT arvutati kõigil laevadel tasapisi ümber GTks. Kontrollin alati laevade andmeid registrist, mistõttu Eesti laevade puhul ei saa mistahes muu allikas täpsem olla. Registrit peetakse algdokumentide järgi. Ssgreporter (arutelu) 23. aprill 2015, kell 02:09 (EEST)[vasta]
Nojah, aga siin on praegu 15 566, mitte 15 598. Mind huvitab, kas siin on ümberarvutamise eelne arv, mis poleks ka otseselt vale (saan aru, et see poleks küll eelistatav). Pikne 23. aprill 2015, kell 11:22 (EEST)
Ma ei oska vastata. Kõvemaid ja ametlikumaid allikaid selleks ei ole kui laevaregister ja laevahuku lõpparuanne. Küll aga leidsin arvu 15566 brutoregistertonnaažina veel ühest allikast, kust see siia ilmselt tulnud ongi. See on üks rootsi hobikoduleht Fakta om fartyg, mis on üldiselt üsna tõepärane. Ise eelistaksin lõpparuande kogumahutavust. Ssgreporter (arutelu) 24. aprill 2015, kell 00:09 (EEST)[vasta]
Üsna mitmel lehel on mahutavuseks (GT) antud veel 21 794, ma ei tea, mida sellest arvata [1]. Laevahuku lõpparuanne mainib, et dokumentatsiooni järgi ehitati laev kooskõlas 1947. aasta tonnaaži mõõtmise konventsiooniga (mitte 1969. aasta omaga). Selle konventsiooni järgi oli mõõtühik BRT. Nii et võiks arvata, et Estonia brutoregistertonnaaži kohta on mingi sertifikaat väljastatud ja kuskilt peaks olema võimalik kontrollida, kas mõni läbi käinud arvudest vastab sellele.
Mulle tundub endiselt, et ühiku saab ära jätta siis, kui on öeldud, millise kindla mahutavuse näitajaga on tegu. Pikne 24. aprill 2015, kell 00:43 (EEST)
Arvu üle 20 000 ei oska hinnata, tundub liiga suur. Estonia eelkäija Nord Estonia kogumahutavus on 10 002 (153,8 m pikk). Kui Estonia oli vaid 4 m pikem ja 2 m laiem, siis ei tundu reaalne, et ühtlasi kaks korda suurem. Estonia sõsarlaeva Meloodia (pikkus 141,7 m) kogumahutavus on 17 900, aga see laev on 3 m laiem. Tuleb allikaid hinnata. Marinetraffic.com on teisene allikas, tekkis vähem kui kümme aastat tagasi. Kõige kindlamaks peetakse Lloydi Registrit, millele mul ligipääsu ei ole. Soovitan jääda laevahuku lõpparuande andmete juurde, kuid need sertifikaadid on lõpparuande lisades. Olen sealt üht-teist vahel saanud vaadata, aga minu teada oli lisade tiraaž väga väike.Ssgreporter (arutelu) 24. aprill 2015, kell 01:42 (EEST)[vasta]
Ma saan aru, et ligidase pikkusega/laiusega laevade mahutavus võibki oluliselt erineda. Ehk võib ka kahtlustada, et lõpparuandes peetakse algse dokumentatsiooni järgi silmas siiski BRT-d, kuigi jah, öeldud on "gross tonnage". Kui õigesti aru sain, siis ka 1994. aasta laevaregistris oli arv 15 598 brutoregistertonnaaži veerus? Kui sellest järeldada, et 1994. aasta laevaregistri ilmumiseks polnud Estonia mahutavust ümber arvestatud, kas seda siis (ametlikult) üldse teha jõuti? Pikne 24. aprill 2015, kell 11:38 (EEST)
Küsimus on põhjendatud, aga ma ei oska vastata. On võimalik, et arvutati ümber, ja on võimalik, et seda ei tehtud. Võib aru saada, et 1994. a. registriraamatus oli brutotonnaaž, kuid arv lõpparuandes on esitatud kogumahutavusena.Ssgreporter (arutelu) 25. aprill 2015, kell 00:29 (EEST)[vasta]

Ssgreporter, sa ütled eespool, et 1994. aasta registriraamatus on "15 598,29 (brt)". Kas arv on selgelt ühikuga "brt"? Kui nii, siis ma julgeks sellele allikale viidates öelda, et tegu on brutoregistertonnaažiga (st mahutavus registertonnides, mitte kogumahutavus ühikuta). Lõpparuande järgi vastupidi pole nii selge, et mõeldakse ühikuta kogumahutavust, kuivõrd ühik võidi lihtsalt ära jätta ja "gross tonnage" on vanemas kirjanduses tähendanud ka brutoregistertonnaaži. Pikne 13. detsember 2018, kell 16:41 (EET)[vasta]

See oli juba üleminekuaasta, mistõttu on võimalik, et 1994. a registriraamatus olid tingmärgid tabelipeas mõlema kohta. Vaatasin järele laevahuku lõpparuandest, seal on sama arvu kohta selgelt "Gross tonnage" ja eestikeelses "Kogumahutavus". Nii et ei mingit brt-d. Ssgreporter (arutelu) 14. detsember 2018, kell 01:25 (EET)[vasta]
Et raamatus on tood ära ühik "brt", aga pole arusaadav, milliste arvude kohta see käib?
Ma viitasin ka samale lõpparuandele, kus on "gross tonnage" ja ühikuta arv, mis eelmises kommentaaris toodud põhjusel pole minu meelest päris selge. Kui leidub teine autoriteetne allikas, kus on sama arv ühikuga (seega brutoregistertonnaž), siis ma usaldaks pigem seda. Pikne 14. detsember 2018, kell 16:08 (EET)[vasta]
Mina pean laevahuku uurimise lõpparuannet autoriteetsemaks. Lõpparuande lisas on kõikvõimalikud komisjonile kättesaadavad dokumendid, sh näiteks laevaehitusleping ja -spetsifikatsioon. Laevaregistri algdokumentidest rääkimata. Seal polnud põhjust eksida, liiatigi olid Eesti-poolsed komisjoniliikmed kõik väga hea haridusega ja kogenud meremehed. Laeva andmed tulid lõpparuandesse Eestist kui laeva lipuriigist. Ssgreporter (arutelu) 15. detsember 2018, kell 01:21 (EET)[vasta]

Kas mälestusmärkidest rohkem artikleid ei ole? Andres (arutelu) 14. september 2017, kell 06:53 (EEST)[vasta]

Muud laevad nimega Estonia[muuda lähteteksti]

Kas ülejäänud Estonia nimelised laevad ei peaks kuidagi olema ära toodud. Nii see reisijatelaev (aurulaev) Estonia mis 1936-1940 Tallinn-Stockholm liini sõitis. Või ka NSVL aegne kruiisilaev/ristluslaev Estonia - https://www.facebook.com/photo.php?fbid=2391996730847266&set=gm.1076113179239594&type=3&theater

Need laevad võib leida täpsustuslehe Estonia abil, Vene laevad võib leida täpsustuslehe Estonija päisest. Siinses artiklis ei peaks teised samanimelised laevad olema. Ssgreporter (arutelu) 1. mai 2019, kell 01:12 (EEST)[vasta]
See küsimus tekib nähtavasti sellest, et pealkiri pole eristav. Kui on pealkirjad Estonia (laev 1910) ja Estonia (laev 1912), siis küllap see võiks olla Estonia (laev 1980). Pikne 21. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET)[vasta]

Siin oleks õigem täpsustav pealkiri Estonia (parvlaev) ja teised ehitusaasta järgi. Ssgreporter (arutelu) 21. jaanuar 2020, kell 23:36 (EET)[vasta]

Miks mitte kõik ühtviisi ehitusaastaga? Pikne 22. jaanuar 2020, kell 18:10 (EET)[vasta]

Jah, muidugi võib. Ma sain kiirustades millegipärast aru nii, et just see ehitusaasta häirib. Siis oleks muidugi Estonia (laev 1980). Ssgreporter (arutelu) 24. jaanuar 2020, kell 01:08 (EET)[vasta]