Arutelu:Enn Saar

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Siin on vist nalja tehtud. Artikkel on viidete või viitenõuetega üle külvatud. Mis küll ajendas seda tegema? Hirvelaid (arutelu) 25. august 2014, kell 06:20 (EEST)[vasta]

On ka kasulikku. Leppneeme asemel peaks tõesti Tallinn olema. Hirvelaid (arutelu) 25. august 2014, kell 06:25 (EEST)[vasta]

Ongi ju tarvis, et kõik oleks viidatud. Andres (arutelu) 25. august 2014, kell 06:36 (EEST)[vasta]

Tõsi küll, Nature artikleid pole mõtet eraldi viidata, need on kirjanduse loetelus olemas. Ja ka akadeemikuks valimise kohta on allpool viide olemas koos kuupäevaga. Parem oleks küll viidata Teaduste Akadeemia saidile. Andres (arutelu) 25. august 2014, kell 06:46 (EEST)[vasta]

Segadus sünnikohaga tuleb mõnikord sellest, et see võidakse märkida kas faktilise sünnikoha või ema elukoha järgi. Andres (arutelu) 25. august 2014, kell 06:40 (EEST)[vasta]

Olen viitamise teemal mitmeid arutelusid lugenud ja näinud, et ühest arusaamist ei ole. Seepärast osale rahvale, see, mis siin artiklis nüüd tehtud on, küllap meeldib, osale arvan et mitte. Mina toetan sellist kuskil aruteludes välja öeldud seisukohta, et "viiteid peab panema nii vähe kui võimalik". Ma arvan, et kuna Enn Saar on Eestis tuntud inimene, siis teatmeteostes (EE, ETBL) ja tema kui akadeemiku puhul ka Eesti TA kodulehel esitatud andmeid viitama ei peaks. Primaarne ei peaks olema mitte kõigi faktide viitamine vaid faktide õigsus. Ja veel. Ma ise võtan eeskuju sageli Andrese algatatud isikuartiklitest. Seal pakutud viitamine mulle imponeerib. Viidatud on just vajalik faktikogum. Hirvelaid (arutelu) 25. august 2014, kell 09:03 (EEST)[vasta]
Viitamine on Vikipeedias ametlik nõue. Põhjus on lihtne: ei ole autoriteeti, kes siin öeldu eest vastutaks, ja lugejal (sealhulgas toimetajal) peab olema lihtne andmeid vajaduse või soovi korral kontrollida.
Kui ma kirjutan teise vikipeedia põhjal, kus viited puuduvad või neid on vähe, siis ma muidugi viiteid ei lisa. Siis ka ei pane, kui võtan materjali teistest üldentsüklopeediatest (sest entsüklopeediad ei ole piisavalt autoriteetsed allikad) või kui viitamine tööhoogu liigselt kahandaks (siis jääb viitamine hilisemaks). Andres (arutelu) 25. august 2014, kell 09:22 (EEST)[vasta]
Kui Vikipeedia esitaks ainult õigeid fakte ja väiteid, poleks ka viitamist üldse vaja. See muidugi ei ole reaalne, sellepärast on kehtestatud viitamise ametlikud reeglid. Siiski, ideaalne eesmärk oleks, et tavalugeja võtaks teksti tõena; sellise lugeja jaoks on viide pigem häiriv element tekstis.
Jah, viited on vajalikud uurivale lugejale ja toimetajatele, kes saavad vajadusel teksti usaldusväärsust kontrollida. Kuid neil on välja kujunenud ka piisav kogemus, et teada, et Eesti akadeemiku elulooandmete kohta on kolm tuntut allikat. Seega, kui juba kotrollimine võetakse ette, siis vaadatakse ka kõik kolm mainitud allikat üle. Sest allikates on erinevusi ja vaevalt, et asjatundlik toimetaja lepiks olukorraga, kus artiklis toodud viite järgi nagu klapiks aga mõne teise allika järgi ei klapi. Kindlasti murrab professionaalne toimetaja pead ka selle üle, kust leida lisaallikaid (lisaks mainitutele), mida artikli kirjutaja võib-olla pole avastanudki. Hirvelaid (arutelu) 25. august 2014, kell 10:39 (EEST)[vasta]
Tuli veel meelde, et hiljuti jooksis aruteludest läbi mõte, et sissejuhatavas osas peaks võimalusel viiteid hoopis vältima. See muidugi eeldab, et mõni oluline fakt sissejuhatuses tuleks sel juhul allpool mõnes järgmistest osadest korrata ja seal siis juba ka viidata. Hirvelaid (arutelu) 25. august 2014, kell 09:59 (EEST)[vasta]

Vikipeedia on üldiselt tuntud ebausaldusväärse allikana, kuhu igaüks võib kirjutada, mida tahab. Kuidas me ilma viideteta saaksime asja parandada? Peale selle, ka tavalugeja tahab viiteid, et teiste allikate juurde jõuda ning teada, kui usaldusväärsest allikast on info pärit. Andres (arutelu) 25. august 2014, kell 10:55 (EEST)[vasta]

Võib-olla tõesti ma madaldasin tavalugeja soovitaset. Kuid minu meelest, lugeja kes on huvitatud viidetest, ei piirdu vaid vikipeediaga, vaid niikuinii guugeldab enama info kättesaamiseks. Enamgi veel, vikipeedia artiklisse jõuab ta tõenäoliselt just Google’i abil ja kindlasti silmab ta Google’i poolt pakutavaid teisi veebilehti, iseasi kas hakkab neid avama.
Kuidas me ilma viideteta saaksime asja parandada? Muidugi, ei saagi. Aga tänase arutelu alustasin ikkagi konkreetset juhtumit silmas pidades. Kas praegune vaatepilt on asjalikum kui paaripäevatagune? Võiks ju hääletada. Kas tõesti ootab mind ees kaotus skooriga näiteks 1:10? :). Hirvelaid (arutelu) 25. august 2014, kell 13:04 (EEST)[vasta]
Ideaalis on Vikpeedia esimene koht, mida vaadata, ning koondab ka teiste (ka Google'iga mitteleitavate) allikate info.
Sellega, et sissejuhatuses ei pruugi viiteid olla, kui on allpool viidatud, olen nõus. Andres (arutelu) 25. august 2014, kell 13:11 (EEST)[vasta]
Täpsustan: kas Sa mõtlesid siin "Vikipeedia" all paljukeelset võrguentsüklopeediat või meie eesti oma? Hirvelaid (arutelu) 25. august 2014, kell 15:10 (EEST)[vasta]
Eesti oma. Andres (arutelu) 25. august 2014, kell 15:19 (EEST)[vasta]
Vikipeedia on ju praegugi guugeldades esimesi vasteid. Siitpoole pealt on kõik korras. Kõik muu on vikipedistide oma teha. Kas artikleid saab olema palju või vähe, kas reegleid võtta rangemalt või lõdvemalt, kas pidada autoriõiguse seadusest tähttähelt kinni või üritada sellest kuidagi mööda hiilida, kas hoida tähelepanuväärsuse latti veidi madalamal või kõrgemal. Ma nagu ei kahtlekski, et iga aastaga asi läheb paremaks. Nende artiklite piires, mida mina Vikipeediast otsin, olen ma rahul. Ja isegi kui artikkel osutub paljukirutud mikroartikliks, on mul hea meel, et Vikipeedias on ta olemas. Sellisest artiklist leiab sageli ka viite, mis ka tore.
Ennast loen ma pigem Vikipeedia kasutajaks-lugejaks, kes vahel üritab ka kirjutada. Hirvelaid (arutelu) 25. august 2014, kell 17:00 (EEST)[vasta]