Arutelu:Eetiline relativism
See materjal on välja tõstetud artiklist Relativism. Kogu jutt käib relativismi kohta üldiselt, mitte eetilise relativismi kohta. Kui artikli alguses asendada "eetiline relativism" "relativismiga", siis ma nõustun, muidu mitte. Minu meelest tuleks see materjal tagasi panna artiklisse "Relativism", kuigi seda tuleb võib-olla toimetada. Artikkel tuleks kustutada, kui just keegi siia midagi teemakohast ei kirjuta. Andres 05:46, 11 Sep 2004 (UTC)
Avastasin, et teemakohane artikkel on Moraalirelativism. Siia tuleks teha ümbersuunamine tollele artiklile. Andres 06:51, 12 Sep 2004 (UTC)
"Selle artikli" all oli mõeldud artiklit, milles tolles lõigus juttu on. Aga parandada siin ei ole mõtet, sest kogu artikkel on teemakohatu. Andres 06:53, 12 Sep 2004 (UTC)
Järgneva jutu tõstsin välja, sest see käib relativismi kohta üldiselt, mitte eetilise relativismi kohta.
Eetiline relativism on seisukoht, mille kohaselt inimeste uskumuste ja käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid sõltub näiteks nende ajaloolisest ja kultuurikontekstist ning on mõistetav ja hinnatav ainult selles kontekstis. Filosoofid eristavad erinevaid relativismi liike sõltuvalt sellest, millist laadi uskumused millest väidetakse sõltuvat.
Relativismi mõiste on tähtis nii filosoofias kui ka kultuurantropoloogias. Filosoofid uurivad uskumuste võimalikku sõltuvust keelest, mõisteskeemist või muust sarnasest (üks näide on moraalirelativism). Antropoloogid uurivad inimeste tegelikku käitumist. Nende jaoks tähendab relativism metodoloogilist hoiakut, mille puhul uurija paneb kõrvale omaenda kultuurilise kallutatuse, et püüda uskumusi ja käitumisviise mõista kohalikus kontekstis. Seda nimetatakse metodoloogiliseks relativismiks.
Mõnikord sõnastatakse relativism teesina, et kõik vaatekohad on võrdselt kehtivad, näiteks kõik moraaliprintsiibid on võrdselt head ja kõik uskumused või uskumuste süsteemid on võrdselt tõesed. Sellele saab vastu vaielda, et sel juhul on võrdselt tõene ka väide, et relativism on väär. Samuti saab sellisele relativismile ette heita, et see teeb võimatuks mõtlemisviisi täiustamise. Sellepärast ei taha kuigi paljud filosiifid end relativismiks nimetada.
Relativismi pooldav Briti politoloog Bernard Crick kirjutas artikli "Poliitika kaitseks" ("In Defense of Politics"), milles ta väidab, et inimestevaheline moraalikonflikt on vältimatu, seda saab lahendada üksnes eetika ning kui lahendamine leiab aset avalikult, siis tekib poliitika. Seetõttu on igasuguse moraalifilosoofia keskmes vaidluste lahendamine, kahju vähendamine, vahendamine ja rahuloomine. Eetiline relativism on mõjutanud feministe ja hiljem ka rohelisi.
On ka artikkel Moraalirelativism. Ma pole kindel, kas eetilist relativismi ja moraalirelativismi tuleks eristada või mitte. Andres 21:51, 11 Oct 2004 (UTC)
Praegune teine lõik on sellisel kujul eksitav. Ta käib relativismi kui niisuguse kohta, mitte spetsiifiliselt eetilise relativismi kohta, mistõttu ta peaks kuuluma artiklisse Relativism, ainult et alguses peaks olema "relativism", mitte "eetiline relativism". Andres 22:36, 11 Oct 2004 (UTC)