Arutelu:Eesti kommunistliku liikumise ajalugu

Avalause võiks kõlada umbes nii: Artikkel [...] annab ülevaate [...]. Minu meelest kõlab see paremini. Muide, kas sobivam pealkiri poleks "Kommunistlik liikumine Eestis" või "Vasakpoolne liikumine Eestis"? Sõna "ajalugu" tundub üleliigne. --kanakukk 28. veebruar 2012, kell 21:27 (EET).

Katkine link

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://www.philipp-bittner.com/Bse/STRU-YA/3018.htm
  • In Eesti kommunistliku liikumise ajalugu on 2013-06-24 10:40:43, 404 Not Found
  • In Eesti kommunistliku liikumise ajalugu on 2013-07-05 20:30:31, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 5. juuli 2013, kell 23:30 (EEST)

Katkine link 2

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://www.podol.ru/w/doku.php/podolsk:podolsky_rabochy:history
  • In Eesti kommunistliku liikumise ajalugu on 2013-06-24 10:40:42, 403 Forbidden
  • In Eesti kommunistliku liikumise ajalugu on 2013-07-05 20:30:41, 403 Forbidden

--MastiBot (arutelu) 5. juuli 2013, kell 23:31 (EEST)

NSV Liidust suunatud kommunistlik tegevus

Lõik "NSV Liidust suunatud kommunistlik tegevus" sisaldab järgmist infot:

   "Juunis 1920 mõistis sõjaväe välikohus riigivastase poliitilise tegevuse eest 35 protsessi käigus surma Vladimir Bogdanovi ja Georg Kreuksi, kuid hiljem asendati surmanuhtlus 10 aasta pikkuse sunnitööga. Süüdi mõisteti ka Georg Kreuksi varjaja Iida Morgenson;
   50 protsess
   3. mail 1922 tabati Viktor Kingissepp, anti kohe välikohtu alla riigipööramise süüdistusega, mõisteti samal päeval surma ja lasti pärast sõjaministri kinnitust maha.
   115 protsess
   1923. aastal hukkus kinnipidamisel EKP Keskkomitee liige, EKP I, II ja III kongressi delegaat Jaan Kreuks;
   21.–24. veebruarini 1924 peeti Tallinnas Sõjaringkonnakohtu 12 protsess, millel mõisteti süüdi Johannes Lauristin, Jaan Tomp, E. Rõngelepp, Alma Vaarman jt.
   10.–27. novembril 1924 toimus 149 protsess
   14. novembril 1924, 149 protsessi ajal hukati Jaan Tomp, keda süüdistati Venemaa kasuks spioneerimises. Tomp ei täitnud kohtu korraldusi ja kutsus üles riigikukutamisele. Tombi süüdistus eraldati protsessist ning ta anti Sõjaväljakohtu alla, kes ta samal päeval surma mõistis ja otsuse täide viis."

See jätab paraku mulje, et nende kommude üle kohtupidamine ja hukkamine oligi see NSV Liidust suunatud kommunistlik tegevus. Lõigu pealkirjaks sobiks pigem "Eesti kommunistide karistamine riigikorravastase tegevuse eest" või midagi taolist. --Bumbulumbu (arutelu) 6. jaanuar 2019, kell 19:00 (EET)

Ka see pole päris täpne pealkiri. Selline sõnastus võib jätta ka mulje, et Vikipeedia justkui nõustub süüdistuse õigsusega, parem oleks "Riigikorravastases tegevuses süüdistatud Eesti kommunistide karistamine". Samas Kreuksi juhtum selle pealkirja alla otseselt ei mahu ja kogu see lõik kordab osaliselt eelnevalt artiklis juba märgitud sündmusi. Kas poleks üldse mõtekam käsitleda mainitud juhtumeid üldise riigipöördekatse eelse Eesti kommunistide ajaloo all, mitte eraldi pealkirja all? --Minnekon (arutelu) 6. jaanuar 2019, kell 23:27 (EET)

Kas siis kommude tegevus ei olnudki riigikorravastane? Kas keegi on selle kahtluse alla seadnud? Igal juhul kui see kommude karistamise teema on sedasi ühte lõiku kokku topitud, siis see ei sobi "NSV Liidust suunatud kommunistlik tegevus" alapealkirja alla. Sellise pealkirja all peaks ikkagi kirjeldama konkreetseid tegevusi, mida siis sealt NLiidust suunati (toonane hübriidsõda). --Bumbulumbu (arutelu) 7. jaanuar 2019, kell 14:40 (EET)

Kui mitte keegi muu, siis vähemalt osa kohtualustest seadis selle kahtluse alla. Aga see pole oluline. Vaja oleks vastaval teemal kirjutanud asjatundjate konsensust, et igaüks kohtualustest tegeles riigivastase tegevusega ja neid ka karistati just selle eest. Kui seda pole, siis pole ka meil siin alust nii väita. Kusjuures praegu tekst ise enamuse inimeste puhul ei maini, mille eest nad kohtu alla anti. Selles valguses tundub veel parem pealkiri nt "Kohtuprotsessid Eesti kommunistide üle". --Minnekon (arutelu) 7. jaanuar 2019, kell 17:26 (EET)

Kas kõigi osaliste (sh hukatute) konsensus on olemas, et nad kõik olid kommunistid? Ja kas on konsensus selles osas, kas välikohut saab üldse kohtuprotsessiks nimetada? Ja, et nad olid just Eesti kommunistid, mitte judeobolševikud? --Bumbulumbu (arutelu) 8. jaanuar 2019, kell 14:14 (EET)

Ei tea, viiteid ju selle lõigu juures puuduvad.--Minnekon (arutelu) 9. jaanuar 2019, kell 15:00 (EET)