Arutelu:Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes ??? (rippumatu --Dj Capricorn 15. veebruar 2006, kell 18.21 (UTC)

See on 1920. aasta põhiseadus. Siis räägiti nii. Nüüd öeldakse "sõltumatu". Andres 15. veebruar 2006, kell 18.33 (UTC)
Ma arvasin, et ehk rikkumatu, vabandust --Dj Capricorn 15. veebruar 2006, kell 18.57 (UTC)

Minu arust on jõustumise päevaks 20. detsember 1920.


Minu meelest tasuks siin ära tuua tekst koos siselinkidega, mis aitavad sisu mõista, ning vajaduse korral kommentaaridega. Andres (arutelu) 19. august 2012, kell 03:28 (EEST)[vasta]

Viitan taas sellele, mida Vikipeedia pole. Kommentaari jaoks saab vajadusel ära tuua selle koha, mida parasjagu kommenteeriti, praegu sellised kommentaarid puuduvad. Ma pole kindel, kas allikteksti sees, tsitaatides, näitelausetes ja mujal sarnastes kohtades sobib siselinke kasutada, ümber öeldud kommentaaris küll. Pikne 19. august 2012, kell 11:04 (EEST)
Ma ei näe vastuolu Vikipeedia põhimõtetega.
Vikipeedia erinebki sellepoolest Vikitekstidest, et siselinke võib vajaduse korral vabalt kasutada. Kus neid siis veel kasutada?
Põhiseadus on üks sellistest tekstidest, mille kommenteerimine on vajalik. Et tekst on võrreldes kommentaaridega lühike, siis on mugavam ikkagi, kui tekst ja kommentaarid on ühes kohas. Andres (arutelu) 21. august 2012, kell 02:02 (EEST)[vasta]
Ma ei tea, mida Vikipeedia põhimõtete all silmas pead. See on pikk alliktekst, mitte entsüklopeediline käsitlus, seega on vastuolu. Ingliskeelses variandis on sellest vastuolust pikemalt juttu, nagu mäletad. Kui linkimine on tõesti vajalik, siis saab seda teha ka Vikitekstides. Igal juhul on linkimine kohane kommentaarides, nagu öeldud, aga see selleks. Praeguses seisus siin konkreetseid seaduse osi käsitlevaid kommentaare siiski pole ja kommenteeritavale lõigule viitamiseks ei pea see kõrval olema (vaata või saksakeelset artiklit). Ka kirjeldatud mugavuses võib kahelda. Head kommentaarid eeldatavasti on kirjutatud nii, et lugemine oleks ladus ehk ühtaegu on ümberöeldud, mis on seaduses kirjas ja miks on, nii et ei tule iga lause mõistmiseks ükskõik kas artikli allosast või teiselt leheküljelt otsida viidatud numbriga paragrahvi. Seega kui lugejat huvitab parasjagu käsitlus (see, milleks entsüklopeedia poole pöörduda), siis võivad pikad tsitaadid muu jutu vahel või all teha artikli lugemise vähem ladusaks. Aga ennekõike on asi ikkagi selles, et tegu pole entsüklopeedilise käsitlusega (mis on seejuures muu käsitluse üksikute osadega võrreldes siiski ebaproportsionaalselt pikk). Pikne 22. august 2012, kell 16:24 (EEST)
Ma ei tea, mida Sa mõtled entsüklopeedilise käsitluse all. Kui asi ükskord tuleb, eks siis ole näha, mis siin praegu ikka vaielda. Kui miski läheb liiga pikaks, saab seda tükeldada. Andres (arutelu) 27. august 2012, kell 20:28 (EEST)[vasta]