Arutelu:Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond

artiklis Eesti NSV Siseministeerium on analoogsed osakonnad lingitud hoopis kujul "Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee X osakond", nt Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond--Bioneer1 (arutelu) 7. märts 2015, kell 12:50 (EET)

Juhid 1970 1991 Polkovnik Kaasik,Polkovnik Kõdar. Kõdari asetäitja seltsimees Villi Antonis. Operatiivtöö juht major seltsimees Juri Sitov. Kontor asus Karja tänaval endise Ekraani poe peal läbi kahe korruse. Neljandal korrusel asusid korterid. Sissekäik kangi alt vasakule. Praegu asub seal ruumides hotell. Maskeeritud oli sisenemisel Eesti Merelaevanduse osakonna kontoriks. Klaasi taga istus dispetšer, kes pidas ka jälitusmeeskondadega raadioühendust. Oli koosoleku ruum,relvahoidla, riietusruumid luurajatele. Tehnilised ruumid ja oma ilmutaja koos laboriga fotode jaoks. Oma personali osakond. Tööl hoiti ka raadioaparatuuri tehnikut. Osakonna luurajate autod pargiti tavaliselt Ararati poe ette parklasse. Osakonna garaazikompleks asus Mustamäel Laki tänava kandis. Seal asus ka saunakompleks koos pisikese saaliga. Autojuhi luurajana alustas sealt oma karjääri Jüri Pihl , kelle isa oli Polkovnik Kaasiku sõber Saaremaalt. Osakonnal oli ka Nõukogude aja lõpuni arvel purjekas, millega polkovnik Kaasik ülemustega joomareisidel käis , mis viisid lõpuks ta vallandamiseni. Sest purjetati tihti kergemeelsete naistega. Usalduse ja kontrolli mõttes korjati töötajatelt alati tööpäeva lõpuks töötõendid ära. Toimikud, mis valmisid pärast salajast jälgimist, viidi Pagari tänavale SM kontorisse reeglina jalgsi Kaasiku, hiljem Kõdari poolt. Osakonnal olid operatiivkorteid väljasõitudeks kõigis suuremates Eesti NSV linnades.Pärnus kasutasid seltsimehed sellist kahetoalist puhkusteks. Kommunaalarved maksis kinni SM.