Arutelu:Daodejing
Mul on just praegu käsil allikas, kus väidetakse, et vanasti oli jah "kulgemise raamat" (neil kyll mingil perverssel moel "Book of Virtue") ees ja "väe raamat" järel, aga 1973 kaevati välja siiani vanim koopia "Silk Manuscript" ning sealt selgus, et asi käib hoopis teistpidi. Olen ise eluaeg vanapidi lugenud ja leidnud asjas oma loogika olevat. Kuidas uuemates väljaannetes on? Kas mitte ei teinud Mäll sellest kohendatud uustrykki - kuidas seal asi lahenes? Probleem on ja sellest võiks ka rääkida. (Muidugi, minu "allikas" ytleb ka näiteks, et taoistliku targa käitumine on sellepoolest hea, et inimesed tunnevad selel ise kaugelt ära ja valivad targa enadale ylemaks - idiootlikumat taoismikäsitlust pole tykk aega kohanud. Aga autor on Peter J. King, kes ennegi soliidse ilmega antoloogiaid kokku pannud. Oeh.) --Oop 10:44, 29 Jan 2005 (UTC)
- nunuh... miks mitte... lisasin selle kohta märkuse... --Lulu 10:55, 29 Jan 2005 (UTC)
Tegemist on kanoonilise tekstiga selles mõttes, et see on peaaegu muutumatuna edasi antud rohkem kui kahe aastatuhande jooksul.
Kuidas seda mõista? Kas kõik tekstid, mis on kirja pandud üle 2000 aasta tagasi, on kanoonilised tekstid? Või: kas kõik tekstid, millel õnnestub 2000 aastat säilida, on kanoonilised tekstid? Andres 12:11, 3 Feb 2005 (UTC)
Kanooniline tähendab teksti puhul seda, et see on autoriteetide poolt lõplikuks ja muutumatuks kuulutatud. "Kanoonilne tekst" ehk "kaanon" on sama mis "pyhakiri". Taoistlikku kaanonisse kuulub peale Daodejingi veel tuhandeid raamatuid, kuid kaanon ise koostati ligi tuhat aastat pärast seda kui Daodejing kirjutati. Daodejing ongi selles mõttes kanooniline tekst juba ammu enne tema kaanonisse võtmist, et teda anti edasi nagu kanoonilist teksti... aga olgu, kui see lause segadust tekitas, siis peab muidugi kohendama. --Lulu 13:15, 3 Feb 2005 (UTC)
- Jah, just see lause tekitas segadust. Andres 9. märts 2006, kell 23.22 (UTC)
"Daodejingi teksti dateeritakse (peamiselt filoloogiliste kriteeriumide alusel) 8. ja 3. sajandi vahele eKr; varasemaks [minu kaldkiri] kui 3. sajand eKr seda enamasti ei peeta."
Kas ei peaks olema hilisemaks? MarkkuP 28. detsember 2009, kell 15:39 (UTC)
- Jah, küllap vist. Andres 29. detsember 2009, kell 12:04 (UTC)
2016 muudatuse resümeesse lisatud "Daodejingi tõlge, mis ekslikult omistatakse Peep Sõbrale, on tegelikult August Wesley 1937 soome keele vahendusel valminud tõlge. Eksituse on põhjustanud 1995 ilmunud kordustrükile lisatud Peep Sõbra eessõna." on küll tore, aga mingit viidet selle aluseks pole ja ausalt öeldes on see nii kohmakas, et jääb segaseks isegi, kas Wesley tõlkis hiinast soome või soomest eestisse (või oli seal vahel veel mingi keel). --193.40.13.173 6. märts 2019, kell 11:38 (EET)
- Jätsin tõlkija nime hoopis ära, sest asi on segane. Trükiväljaande põhjal saaks rohkem selgust. Andres (arutelu) 6. märts 2019, kell 12:36 (EET)
Suur osa artikli tekstist on ses mõttes täiesti kohutav, et 1-2 allika väiteid on refereeritud nii, nagu need oleks üldaktsepteeritud või ka Vikipeedia enda kommentaar, mitte ühe autori või koolkonna seisukoht. "Praktika"-lõik on pooleldi suisa arusaamatu hägu. --193.40.13.173 6. märts 2019, kell 11:41 (EET)
- Oled teretulnud artiklit paremaks tegema. Andres (arutelu) 6. märts 2019, kell 12:38 (EET)
Kui kellelgi midagi selle vastu pole, siis võiks artikli pealkirjaks olla Linnart Mälli tõlgitud Kulgemise väe raamat. --Vihelik (arutelu) 6. märts 2019, kell 18:20 (EET)
- Minu meelest oleks parem jätta nii, nagu on, sest hiinakeelne pealkiri on rohkem kasutusel. Andres (arutelu) 6. märts 2019, kell 18:49 (EET)
- Muudes kirjandusteoseid käsitlevates artiklites me ju kasutame tõlkepealkirja, kui see on eesti keeles olemas. Küsiks ka, et kus on hiinakeelne rohkem kasutusel? 99% eestlastest ei oska seda ju hääldadagei (nt e hääldub õ). Jääb ju ka ümersuunamine hiinakeelselt. Asjakohastes artiklites on Konfutsiuse raamatute nimed ka kõik tõlgitud ("Vesteid ja vestlusi" mitte "Lunyu"). --Vihelik (arutelu) 6. märts 2019, kell 19:41 (EET)
- Jah, see on tõsi, aga Mäll ju avaldas oma tõlke hiinakeelse pealkirja all. Peale selle, eesti keeles on mitu tõlget ja pole selge, et just Mälli tõlget tuleks eelistada. Häälduse saab artikli algusesse lisada, pealegi ei ole tähtis, et hääldataks täpselt samamoodi, nagu hiinlased räägivad. Ka hiina koha- ja isikunimede puhul on ju sama raskus. Andres (arutelu) 6. märts 2019, kell 19:54 (EET)
- Muudes kirjandusteoseid käsitlevates artiklites me ju kasutame tõlkepealkirja, kui see on eesti keeles olemas. Küsiks ka, et kus on hiinakeelne rohkem kasutusel? 99% eestlastest ei oska seda ju hääldadagei (nt e hääldub õ). Jääb ju ka ümersuunamine hiinakeelselt. Asjakohastes artiklites on Konfutsiuse raamatute nimed ka kõik tõlgitud ("Vesteid ja vestlusi" mitte "Lunyu"). --Vihelik (arutelu) 6. märts 2019, kell 19:41 (EET)
Kui vaidlustada, siis tuleb ka öelda, mis on vaidlustatud ja mille alusel. Andres (arutelu) 6. märts 2019, kell 20:04 (EET)