Arutelu:Bila Tserkva

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Artikkel räägib ühest teooriast, mida pole minuteada küll kuigi akadeemiliselt kinnitatud. Põhimõtteliselt on see info ju huvitav, aga... --Ken 10. august 2007, kell 11:08 (UTC)

Info on oluline, aga tuleb ümber sõnastada, et mitte esitada ühe uurija seisukohta absoluutse tõena. Andres 10. august 2007, kell 14:50 (UTC)
Tõstsin selle Tartu-Jurjevi osa ümbersõnastusega artiklisse Tartu ajalugu. Ülejäänud ei vaja vaidlustust, vähemalt teised vikid esitavad sama infot.--Ken 10. august 2007, kell 15:01 (UTC)
Minu meelest peaks Haabsaare teooriat ka siin mainima. Andres 10. august 2007, kell 15:04 (UTC)
Tehtud!--Ken 10. august 2007, kell 15:10 (UTC)

Kas pole mitte nii, et kui Jaroslav Tark rajas Tartu, siis ta ei rajanud seda linna siin? Kas on üldse kindel, et ta selle linna rajas? Andres 10. august 2007, kell 17:36 (UTC)

Linna rajamise ajaks on nimetatud 1032, Tartu Jurjevi rajamise aeg on aga 1030? Andres 10. august 2007, kell 17:38 (UTC)

Kaheaastane täpsus tollastes kroonikates on liiga palju nõuda. Haabsaar osutab, et "Näiteks [kroonika järgi -Ken] 1030. aastaga seostunud Boleslavi surm ja mäss leidsid kindla ajalooteadmise järgi aset vastavalt 1025 ja 1037 – 1038". Seega on kahtlane, kes Tartu vallutamine (kui üldse) leidis aset just 1030. Sellega nõustub ka Mäesalu. Edasi "kroonikas on linnade rajamine Rosi jõe äärde dateeritud 1032. aastasse" ning "tõsikindlalt ilmub see [so Bila Tserkva kohal olev Jurjev -ken] kroonikasse alles 1072. aastal.". Se, et Jaroslav Tark 1030 Tartu rajas, on tuletatud Nestori kroonika lausest Samal aastal läks Jaroslav tšuudide vastu ja võitis need, ja ehitas Jurjevi linna. Kusjuures "Samal aastal" tähistab just eelpooltoodud sündmusi, mille kohta numbrina öeldakse 1030 ent mis tegelikult leidsid aset muul ajal. Kirjavahemärke ja suurtähti tollal ei kasutatud, nii et kõik komad-punktid on tegelikult ajaloolaste ja hilisemate kroonikakirjutajate tõlgendus. Haabsaar väidab, et Tartu-Jurjevi asutamine ja tšuudide vallutamine ei pruugi üldse olla seotud sündmused, või kui on, siis leidus tšuudide "kolooniaid" ka lõuna pool. Mis "tegelikult" tartu alal toimus, Haabsaar ei seleta. Praegu, väsinud pilguga lugedes võib öelda, et ta teoorial on isegi mingit jumet :).--Ken 10. august 2007, kell 18:13 (UTC)

Kas 1032 on siis õige aastaarv? Andres 10. august 2007, kell 18:18 (UTC)
Et muid allikaid võtta pole, siis on ta nii õige kui ta olla saab. Ka linna kodulehel on sama info.--Ken 10. august 2007, kell 18:48 (UTC)

Vana elanike arv: Elanikke: 190 000 (2005) Velirand (arutelu) 20. jaanuar 2018, kell 22:20 (EET)[vasta]