Arutelu:Arnold Schönberg
Kas tühjad aastaarvud tuleks eemaldada --Dj Capricorn 3. detsember 2006, kell 08:05 (UTC)
- Jah. Andres 3. detsember 2006, kell 08:38 (UTC)
- Artikli peaks üldse ümber kujundama normaalsele vikiartiklile sobivaks. Praegune stiil on väga raskesti jälgitav.--Boy 3. detsember 2006, kell 11:50 (UTC)
- Praegune jutt tuleb ümber kujundada kronoloogiaks. Jutustus eluloost tuleb lisada. Andres 11. august 2007, kell 11:32 (UTC)
- Vikipeedias on ka põhimõte, et minevikus toimunust kirjutatakse minevikus, mitte olevikus. Kuriuss 25. veebruar 2018, kell 19:57 (EET)
Arnold Schönberg ei sobi kohe kuidagi kategooriasse Ameerika heliloojad
Siin on asjakohane EKI keelenõu: "• Kas muusikateoseid sobib vormistada ilma jutumärkideta ja suure algustähega, näiteks Beethoveni Sonaat d-moll op. 31/2 või Schumanni Klaveritrio d-moll?
Ei sobi. Muusikateostel on kas pealkirjad või nimetused.
Pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega, näiteks - Schuberti „Ekspromptid“ op. 90 ja „Muusikalised momendid“ op. 94 - Berliozi sümfoonia „Romeo ja Julia“ - Telemanni kogumik „Harmooniline jumalateenistus”
Nimetused kirjutatakse ilma jutumärkideta ja väikese tähega, näiteks - Bachi missa h-moll - Chopini etüüd nr 5 op. 25 - Rossini duo tšellole ja kontrabassile
Võõrkeelsed pealkirjad kirjutatakse jutumärkidega ja püstkirjas, näiteks - koraal „Allein Gott in der Höh sei Ehr“ - Arnold Schönbergi „Ode to Napoleon Bonaparte“ op. 41 - Onutė Narbutaitė „Was there a Butterfly?“
Nimetuse võõrkeelsed osad tuleb vormistada teises kirjas, näiteks kursiivis: - Eino Tambergi concerto grosso - Tomaso Albinoni adagio g-moll - Schuberti moderato C-duur
• Kas pealkiri või nimetus? Kuidas valida sobivam vormistus?
Nimetus on kirjeldav ja sisaldab enamasti muusikažanrile viitavat sõna, nt etüüd, masurka, sümfoonia, koraal, fuuga. Pealkiri on enamasti loomingulisem ega pruugi avada, mis žanris muusikateosega tegu on, nt Tšaikovski „Luikede järv“ või Arvo Pärdi „Tabula rasa“, ent ka pealkirjas võib esineda žanrile viitav sõna, nt Berliozi „Fantastiline sümfoonia“. Paljusid muusikateoseid sobibki vormistada nii pealkirja kui ka nimetusena, nt Tubina „Üheteistkümnes sümfoonia“ ~ Tubina üheteistkümnes sümfoonia ~ Tubina XI sümfoonia, Mozarti „Reekviem“ ~ Mozarti reekviem.
Tuuli Rehemaa 2016 aprill"