Arutelu:Arizona (perekond)

Mariina 18. september 2013, kell 15:40 (EEST) alias Простота

Kui artikkel räägib liigist, siis peaks pealkiri olema Arizona elegans. See peaks olema perekonnast eraldi. Andres (arutelu) 18. september 2013, kell 12:29 (EEST)

Jah, kui teaduslik klassifikatsioon on ikka Arizona (perekond) ja kasvõi üksainus Liik siis nii tuleks vast kirja pannagi. Ma püüdsin ringi teha

aga sünonüümid nüüd siis vast linksuvad ka siia perekonna lehele

• Arizona elegans Kennicott in Baird, 1859
• Pityophis elegans — Cope, 1875
• Rhinechis elegans — Cope, 1886
• Coluber arizonae — Boulenger, 1894
• Arizona elegans — Blanchard, 1924

Mariina 18. september 2013, kell 15:40 (EEST) alias Простота

Perekond ja ainult üks liik

Kui perekonnas on ainult 1 liik, siis kas meil on ikka vaja perekonnast ja liigist kahte eraldi artiklit teha? --Kyng (arutelu) 19. september 2013, kell 10:24 (EEST)

Tere Kyng!

Arizona elegansi alamliigid on:

Arizona elegans arenicola —Dixon, 1960

Arizona elegans blanchardi —Klauber 1946 (staatus ebaselge)

Arizona elegans candida —Klauber 1946

Arizona elegans eburnata —Klauber 1946

Arizona elegans elegans —Kennicot 1859

Arizona elegans noctivaga —Klauber 1946

Arizona elegans occidentalis —Blanchard 1924

Arizona elegans philipi —Klauber 1946

EHK siis lihtsamalt: artiklisse lisatud allikas annab küll infot, nii et saaks artikleid ka mitmete Arizona elegansi alamliikide kohta...

Mariina 19. september 2013, kell 10:39 (EEST) alias Простота

Minu meelest on seda tarvis, sest muidu ei saa perekondi kõrvutada. Kirjeldus peaks olema liigi artiklis, perekonna artiklis tuleks rääkida ainult nomenklatuurist, taksonoomiast ja süstemaatikast. Andres (arutelu) 19. september 2013, kell 11:54 (EEST)

Peale selle, perekonna maht võib muutuda süstemaatika muutmise ja uute liikide avastamise tõttu. On tarvis rääkida ka perekonna mahu muutumistest. Andres (arutelu) 19. september 2013, kell 11:56 (EEST)

Mina näeksin eraldi artiklid ette vaid juhul, kui teadaolevalt on süstemaatika muutunud ja taksonisse on arvatud või mõne teise autoriteetse käsitluse järgi arvatakse rohkem kui üks liige või juhul kui on teada, et lisaks ühele elus olevale liikmele arvatakse taksonisse ka välja surnud liikmeid. Muudel juhtudel pole kõrgematest ja kattuvatest taksonitest eraldi artikli tegemine minu meelest põhjendatud. Liik, mis kuulub üheliikmelisse perekonda on minu meelest enamvähem ühtviisi võrreldav nii teiste liikidega kui ka perekondadega. Samuti ei saa minu meelest üheselt materjali nii jagada, et liigi juures on kirjeldus ning perekonna juures süstemaatika ja muu seonduv ning sisu peaks ikkagi valdavalt kattuma. Pikne 19. september 2013, kell 12:33 (EEST)

Minu meelest on pigem reegel, et süstemaatika, nomenklatuur, taksonoomia muutuvad ja varieerivad. Aga isegi kui muutust ega varieeruvust ei ole, on ikkagi tarvis teada, miks on peetud vajalikuks see liik eraldi perekonna alla panna. Me ju lähtume tavaliselt põhimõttest, et eri mõistetest kirjutame eri artiklites.

Kui me loetleme perekondi, siis minu meelest on tülikas, kui artikkel räägib hoopis liigist.

Ma ei näe, et oleks mingit loomulikku kattuvust materjali jaotuses (praegusel juhul on kattuvus põhjendamatu) peale selle, et taksonoomia juures räägitakse mõnest seigast, millest on juttu ka liigikirjelduses. Andres (arutelu) 19. september 2013, kell 13:53 (EEST)

Kuidas see inimeste kaudu võiks välja paista, kui räägime eestlaste sugukonnast ja ärgem siis rohkem sellel peatu, et veel eraldi artiklid tähelepanuväärsete eestlaste kaupa ....

Kui teaduslik klassifikatsioon annab ette sugukonna, perekonnad ja liigid ning nendega seonduva ja vikipeedia neid maha ei salga (siiani pole ju bioloogia klassifikatsiooni kõlbmatuks tunnistatud) siis saab artikleid ka madude ühest liigist kirjutada koos nende alamliikidega, minul lihtsalt vajab praegu veel kohanemist, et kui Boa (perekond) siis osad wikipediad kirjutavad üksnes kuningboast ja see on pisut segadusse ajav.... mis siis, et anatoomia ja füsioloogia võivad suuresti kattuda....

Mariina 19. september 2013, kell 14:48 (EEST) alias Простота

Mismoodi on vähem loomulik kirjutada liigi artiklis, miks on see liik eraldi perekonnas? Teeme küll harilikult eri mõistetest artiklid, aga kuna antud juhul kattub eri mõistete sisu minu arusaamise järgi peaaegu täielikult, siis pole põhjust seda põhimõtet siin pimesi ja pelgalt süstemaatilisuse huvides järgida.

Küsisin siis teisti: Kuidas on see loomulik, et peaks kirjutama liigi kirjeldusest, aga mitte tema süstematiseerimisest ning peaks kirjutama perekonna süstematiseerimisest, aga mitte tema kirjeldusest? Pikne 19. september 2013, kell 15:07 (EEST)

Liikidel on iseenesest ükskõik, millisesse perekonda nad liigitatakse. See puudutab perekondi, mitte liike. (Muidugi võib küsimust vaadelda ka liigi paigutamise sisukohast liigi artiklis, siin on tõesti teatud kattuvused.) Kõik see, mis puudutab perekonda paigutamist ning perekonna paigutamist (see enam liigi artiklisse otseselt ei kuulu), ongi perekonna artikli põhisisu. Lisaks võib anda üldistava ülevaate perekonna liikidest, seda aga pole tarvis teha, kui perekonnas on ainult üks liik. Minu meelest piisab sellest, kui on midagi spetsiifiliselt perekonna kohta öelda, et õigustada eraldi artiklit. Aga see on alati.

Mulle tundub just, et seda printsiipi, et üheliigilistest perekondadst eraldi artikleid ei tehta, järgitakse pimesi, asja läbi mõtlemata. Süstemaatilisuse huvi on minu meelest just sisuline huvi. Kui perekonnast eraldi artiklit ei tee, kaob spetsiaalselt perekonna kohta öeldu muu info hulka ära ja ähmastub. Bioloogias kogenematud lugejad ei saa niimoodi üldse aru liigi ja perekonna erinevusest.

Mulle tundub, et just liigi puhul on primaarne kirjeldus, kõrgemad taksonid on juba sekundaarsed. Andres (arutelu) 19. september 2013, kell 17:44 (EEST)

Kuidas ei puutu liigisse, see miks liiki ei paigutata teiste liikidega samasse perekonda ning mõnel juhul ka samasse sugukonda ega seltsi, lähtub ju otseselt antud liigi tunnustest/kirjeldusest ja on minu meelest eeskätt just konkreetse liigi süstematiseerimise küsimus ning see, et ühtlasi on vaja kirjeldada kattuva kirjeldusega perekond/sugukond/selts, on minu meelest vaid liigi süstematiseerimise tulem. (Jah, liigi määramise tunnused iseenesest on üldjuhul konkreetsemad ja kõrgemate taksonite omad üldisemad, aga kui kõrgemas taksonis on ainult üks liik, siis taandub ka see küsimus ikkagi ühe liigi kirjeldusele ehk vastupidi eraldi perekonnas olemine tingib ka eraldi liigiks olemise.)

Kui ka takson on sekundaarne, siis minu meelest pole ikkagi põhjust jätta selle juurde kirjeldus lisamata. Ma ei saa ikka aru, mis on see spetsiifiliselt ühe liikmega perekonna kohta käiv, mis ei käi samavõrd liigi kohta. Pikne 19. september 2013, kell 18:15 (EEST)

Kui otsustatakse, et liik tuleb arvata eraldi perekonda, siis on selleks konkreetsed põhjused, mis ei haara kõiki selle liigi omadusi.

Liigi artiklis olevat kirjeldust, lihtsalt korrata hakata pole minu meelest mõtet.

Mulle tundub, et seda pole mõtet kuivalt arutada. Asjal on rohkem jumet, kui me saame mõne juhtumi viia vähemalt hea artikli tasemeni. Andres (arutelu) 19. september 2013, kell 18:33 (EEST)

Toon, mitte kõige parema näite vast aga Pikne! püüdke vaadata üldise pilguga:

*[1]

*[2]

Seda õpetas kasutaja Jaan513 mulle kui lisasin jooksvalt infot artiklisse rästikute perekonna ühe liigi kaudu, bioloogiat näituseks, et artiklisse saab lisada üksnes liigi ja täpsemalt üksnes hariliku rästiku kaudu muu ... ja teiste sõnu ma siinkohal kordama ei kipuks....

Mariina 19. september 2013, kell 18:58 (EEST) alias Простота

Nojah, probleem on selles, et enne kui see selgust toov hea artikkel valmib, jõutakse üheliigilistest perekondadest veel hulk artikleid teha, olgu pealegi heas usus, et materjali suudetakse paremini esitada kui peaaegu kõigis teistes keeltes.

Mariina, jutt on sellistest perekondadest, kus on üks liik. Pikne 19. september 2013, kell 19:41 (EEST)

Kui artiklid on põhjalikumad, siis on neil ka head šansid paremad olla. Kahe artikli eelis tuleb minu arvates seda paremini välja, mida põhjalikum on esitus.

Ei saa kiiresti palju häid artikleid teha, aga mõne saab. Andres (arutelu) 19. september 2013, kell 20:06 (EEST)

Siis võikski ju kahe artikli peale üle minna alles siis, kui esitus on juba nii põhjalik, et see eelis ammendavalt välja tuleb. Pikne 19. september 2013, kell 20:10 (EEST)

See tähendaks, et ma meelega näen ette artikli ülesehituse hilisema muutmise. Seda ei tahaks. Andres (arutelu) 19. september 2013, kell 20:15 (EEST)

See ei pruugi üldse vajalikuks osutuda. Pikne 19. september 2013, kell 20:26 (EEST)

Teie püüate artiklite juures siis headusele mina küll ei püüa kedagi paremaks ega ka halvemaks panna, nägin et on artikkel Tüügasmadu ja sugukond on ka maoliste artiklis sees

aga sugukond ise puudus seega sai perekond Tüügasmadu ka väikese sugukonna: Tüügasmadulased [3]...

alias Простота