Rästik (perekond)

Allikas: Vikipeedia
Rästik
Nokisrästik
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Roomajad Reptilia
Selts Soomuselised Squamata
Alamselts Maolised Serpentes
Sugukond Rästiklased Viperidae
Alamsugukond Pärisrästiklased Viperinae
Perekond Rästik Vipera
(Laurenti, 1768[1])
Sünonüümid
  • Vipera Laurenti, 1768
  • Pelias Merrem, 1820
  • Chersea Fleming, 1822
  • Rhinaspis Bonaparte, 1834
  • Rhinechis Fitzinger, 1843
  • Echidnoides Mauduyt, 1844
  • Mesocoronis Reuss, 1927
  • Teleovipera Reuss, 1927
  • Acridophaga Reuss, 1927
  • Mesovipera Reuss, 1927
  • Mesohoronis Reuss, 1927
  • Mesohorinis Reuss, 1927
  • Latastea Reuss, 1929
  • Tzarevcsya Reuss, 1929
  • Latasteopara Reuss, 1935 [2]

Rästik (Vipera) on rästiklaste sugukonda kuuluv maoperekond.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Rästikute perekonnas on vähemalt 23 liiki, ent süstemaatika pole päris selge. Kirjeldatud on 27 rästikuliiki.[3]

Eestis elab pärismaisena rästikute perekonna üksainus liik – harilik rästik.

Liigid ja levila[muuda | muuda lähteteksti]

Liigid[2] Taksoni autor[2] Alam-
liike[m 1]
Levila[2]
Vipera albicornuta Nilson & Andrén, 1985 0 Zanjani org ja seda ümbritsevad mäed Iraanis
Vipera albizona Nilson, Andrén & Flärdh, 1990 0 Türgi keskosa
Vipera ammodytes (nokisrästik) Linnaeus, 1758 4 Itaalia kirdeosa, Slovakkia põhjaosa, Ungari lääneosa, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, Albaania, Makedoonia, Kreeka, Rumeenia, Bulgaaria, Türgi, Gruusia ja Süüria
Vipera aspis (aspisrästik)[4][m 2] Linnaeus, 1758 4 Prantsusmaa, Andorra, Hispaania loodeosa, Saksamaa kaguosa, Šveits, Monaco, Elba saar ja Montecristo saar, Sitsiilia, Itaalia, San Marino ja Sloveenia kirdeosa
Vipera barani Böhme & Joger, 1984 0 Türgi kirdeosa
Vipera berus (harilik rästik) Linnaeus, 1758 3 Lääne-Euroopa (Suurbritannia, Skandinaavia, Prantsusmaa), Kesk-Euroopa (Itaalia, Albaania, Bulgaaria ja Põhja-Kreeka) ja Ida-Euroopa kuni Arktikani. Venemaa (Vaikse ookeani Sahhalin), Põhja-Korea, Mongoolia ja Hiina põhjaosa
Vipera bornmuelleri Werner, 1898 0 Golani kõrgendikud, Liibanoni lõunaosa ja Süüria
Vipera bulgardaghica Nilson & Andrén, 1985 0 Bolkari mäed, Niğde provints Türgis
Vipera darevskii Vedmederja, Orlov & Tuniyev, 1986 0 Dzavacheti mäed Armeenias ja lähedal asuvad alad Gruusias
Vipera dinniki Nikolsky, 1913 0 Venemaa (Suur Kaukasus) ja Gruusia (kõrgmäestik Inguri jõe jõgikonnas), Aserbaidžaan
Vipera kaznakovi (kaukaasia rästik)[4] Nikolsky, 1909 0 Türgi kirdeosa, Gruusia ja Venemaa (Musta mere idarannik)
Vipera latastei (tömpnina-rästik)[4] Bosca, 1878 1 Euroopa (Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania) ja Aafrika (Vahemere piirkond: Maroko, Alžeeria ja Tuneesia)
Vipera latifii Mertens, Darevsky & Klemmer, 1967 0 Alborzi mäestik ja Lari org Iraanis
Vipera lotievi Nilson et al., 1995 0 Suur-Kaukasuse mäestik Venemaal, Gruusias ja Aserbaidžaanis
Vipera monticola Saint-Girons, 1954 0 Kõrg-Atlase mäestik Marokos
Vipera nikolskii Vedmederja, Grubant & Rudajewa, 1986 0 Ukraina keskosa
Vipera palaestinae Werner, 1938 0 Süüria, Jordaania, Iisrael ja Liibanon
Vipera pontica Billing, Nilson & Sattler, 1990 0 Artvini provints Coruh' orus Türgis
Vipera raddei Boettger, 1890 0 Türgi idaosa, Iraani põhjaosa, Armeenia, Aserbaidžaan ja oletatavasti ka Iraak
Vipera seoanei Lataste, 1879 1 Prantsusmaa edelaosa ja Hispaania ning Portugali põhjapiirkonnad
Vipera ursinii (stepirästik)[4] (Bonaparte, 1835) 0 Prantsusmaa lõunaosa, Austria idaosa (väljasurnud), Ungari, Itaalia keskosa, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Albaania põhjaosa, Rumeenia, Bulgaaria põhjaosa, Kreeka, Türgi, Iraani põhjaosa, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Venemaa ja Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan ja Xinjiang piirkond Hiinas
Vipera wagneri Nilson & Andrén, 1984 0 Türgi idaosas paiknevad mäed ja Iraan
Vipera xanthina (armeenia rästik)[4] Gray, 1849 0 Kreeka ja Kreeka saarestikes paiknevad saared: Symi, Kos, Kalymnos, Leros, Lipsi, Patmos, Sámos, Chíos ja Lesbos; Ida-Traakia, Anatoolia põhjaosa (Kayseri) ja muud saared

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Välja arvatud alamliigi kandidaadid.
  2. Tüüpliik

Väljasurnud rästikud (osaline nimekiri)[muuda | muuda lähteteksti]

Mürgiaparaat[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik selle perekonna liigid on varustatud tõhusa mürgiaparaadiga. Nende peas paiknevad nii liigutatavad kanalitega mürgihambad kui ka vastavad sekretoorsed näärmed. Rästikute süljenäärmete eritise funktsiooniks on saaklooma võimalikult kiire surmamine. Lisaks on rästikutel ka kohastunud käitumismustrid. Inimeste vastu kasutavad nad oma mürgiaparaati enamasti siiski pigem ohuolukorras ja enesekaitseks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. S.Kalyabina-Hauf, S.Schweiger, U,Joger, W.Mauer, N.Orlov, M.Wink, Phylogeny and systematics of Vipera Veebiversioon (vaadatud 29.09.2013) (inglise keeles)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference, vol. 1. Herpetologists' League. 511 pp. ISBN 1-893777-00-6 (series). ISBN 1-893777-01-4 (volume).
  3. Vipera, Roomajate andmebaasi veebiversioon (vaadatud 13.09.2013) (inglise keeles)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 I. Veldre (1985). Loomade elu 5. köide. Kahepaiksed ja roomajad. Tallinn: Valgus.

Välisallikad[muuda | muuda lähteteksti]