Arutelu:Ararat (brändi)
Esmane küsimus on: millest see artikkel üleüldse räägib? Kas konkreetsest margist või Armeenia konjakist. Esimesel juhul ei peaks siin sees olema kasvõi kogu juttu Stalinist ja teisel puhul on artikli pealkiri päris mööda. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. detsember 2013, kell 15:41 (EET)
Mulle tundub, et tehase nimi on Jerevani Konjakitehas ja seda jooki on õigus nimetada konjakiks. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. detsember 2013, kell 16:30 (EET)
Muide keelelingid on ka suhteliselt vigased ja konkreetse margi nimekirjutus võiks välja näha ArArAt. • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 12. detsember 2013, kell 16:39 (EET)
- Jah, pealkiri ja sisu pole vastavuses, aga see segadus on tekitatud inglise vikis, millest see siin on tõlgitud. Andres (arutelu) 13. detsember 2013, kell 22:01 (EET)
- Tere Andres ja • • • Kasutaja:Ahsoous•!
- Kuidas nii.... - lisasin nn pooltõsise loo juurde ka allikad, kus mainitakse samuti riigimeeste poolehoidu Armeenia brändile. Ma ei ole mingi alkoholi spets - aga kas tõesti pole keegi kuulnud eelnevatest aegadest lugusid kuidas eestlased Armeenias käinud ja Armeenia Ararat brändit 3-liitriste purkidega omandanud ja keresse läigatanud - nendes lugudes peaks kindlasti ka kirjas olema, et nn jooki setitati lehmapiimaga.
- Klassifikatsioon vajaks täpsustamist, sest niipalju kui mina aru saan on artiklis toodud (allikate kaudu ja neid on veel) margid ikkagi Ararat brändi sordid või? siis ikkagi täiesti erinevad ja uudsed alkohoolsed joogid:
- Tere Mustvalge!
- Ei saa see on saladus - või täpsemini mis saladus see eesti piiritusemeestele ka on - aga loo jutustajad olid - koha peal ja koos kohalikega - ise kõvasti kallanud hinge alla (keresse läigatanud) omale seda nimebrändi(t) ...
- Mariina 17. detsember 2013, kell 06:59 (EET) alias Простота
- Kui nad nõukogude ajal ka meil seda konjaki-brändi kodus (oma tarbeks teha sirtsutasid siis küllap mäletasivad ikka - jutu süda oleks siis vast selles, et kohalikud teevad oma kodudes ka väga head brändit ja kui nemad tehases töötasid siis juhtus üks toru vast juhtumisi ripakil ka olema - või kuidagi nii - ikka juhtub....
- Mariina 17. detsember 2013, kell 14:40 (EET) alias Простота
Selle artikli pealkirjaks peaks panema armeenia konjak või armeenia brändi. Ararat on üks selle mark, niipalju kui mina aru saan. Andres (arutelu) 14. detsember 2013, kell 10:44 (EET)
- Inglise vikip. võib lugeda, et 1953-1991 oli Jervani BC ainus brändi tootja Armeenias ja põhi tootemark Ararat, millena on Armeenia brändi ka siis tuntuks saanud.Kuid samas veel: alates 1999 hakati YBC poolt Armeenias juurutama nimetust "Armeenia konjak", enne seda oli siis brändina...
- Ehk kas ongi väga põhjendatud artiklile teise nime panemine? See ei viitaks siis enam sellel teada-tuntud brändile. Nimega "Armeenia brändi" oleks see sarnane "Eesti õlu", "Vene viin" jms.Mustvalge (arutelu) 15. detsember 2013, kell 00:52
- Artikkel ei räägi ainult Araratist. Ararati kohta peaks olema eraldi artikkel. Andres (arutelu) 17. detsember 2013, kell 10:25 (EET)
- F. Barroti raamatus on brändit mainitud neljal korral, millest kahel korral F.B. nimetab brändiks Araratiümbruse nomaadide piimast kääritatud jooki, arraca ja dan(kangem), mis on ju hoopis teisttüüpi (sarnane on kumõss) jook kui brändi. Teisel korral on juttu linnast Astrakhan pärit brändist. (pole Armeenia linn). Neljandal korral lihtsalt brändist mida kohalike ja sõdurite vahel laiali jaotati. See viide ju pole Armeenia brändile? Mustvalge (arutelu) 15. detsember 2013, kell 11:52
- jagamise täpseid asjaolusid ei tunneta - Armeenia brändit teatakse kaua ja allikat saaks võib-olla kasutada kuni selgub kust ajast ja mis kangusega armeenlased Armeenia brändit valmistavad ja millal tootmine lahti läks? Seega jah F. Barroti raamat ei ole selge allikas - hea oleks rohkema ajalooga allikaid aga selge on see, et alkohoolset jooki brändit on nemad valmistanud kauem kui - kas artiklis oli 1887 ----
- piimaga selitamise all mõeldakse (ka puskari) ajamise juures miskit muud - piima kääritamise kohta ma ei tea kui mitu kraadi tema sisse virutab ja kas tema pea juues ka surisema paneb ei tea ....
- praegu vajaksid täpsustust siis - kui lugeda Ararati brändi sünniaastaks aastat mil teda artiklis nimetatud tehases valmistama hakati, siis kas margid?
- Mariina 17. detsember 2013, kell 14:40 (EET) alias Простота
- Seal raamatus on veel, et piima fermenteerimisel saadud alkoholisisaldusega jooki kohalikud veel destilleerisid kangemaks (saadi jook nim. dan) Mingid potid ja torud olid neil nomaadidel seal jurtades siis enne Jerevani BK tekkimist olemas küll, kuid mis jooke nad :::nendega tegid?.. Olen leidnud, et armeenia brändit nimetatakse vahel ka ararati piimaks
- Põhimõttelsiselt tundub see nii olevat, et kui räägitakse armeenia brändist siis umbes 99% juhul sellest Jerevani co. brändist. Ei ole nagu miskit muud õnnestunud "välja kaevata".See viide on küll hea leid, kuid vihjab ainult, et armeenias joodi brändit ka enne JBC tekkimist, mitte ei tehtud. Metaxat olevat sarnaselt joodud näiteks orbitaaljaamas..
- Mustvalge (arutelu) 15. detsember 2013, kell 17:12
- Nii internet jälle kord kollabeerus ja minu artiklid juhtmeid pidi kaasas... püüdsin kirja miskit panna aga ei tea kas nüüd tuleb korda kaks....
- Hetkel ei saa täpsemaks, see oli juba üsna kaua aega tagasi- kui ma sooviksin mäletada ühe armsa eesti inimese kirjeldust siis peaksin pöörduma tagasi tema tolleaegsesse elukohta ja taastama sündmustiku - olin ise üsna noorevõitu siis ja juba lõhn ajas oksele......
- Kas meil on vikipeedias artikkel Puskari ajamisest? - põhimõtteliselt saab ka kuni 40 ja rohkem kangusega alkohoolseid jooke ka turult ostetud pooleldi mädanevatest paprikatest, tomatitest ja uutest karamellikommidest teha aga see pole ei tervislik ega seaduslik vast...
- Piimaga selitamine tehakse torude järgselt, sest on palju reetvaid tegureid, värvi saab timmida teepurust valmistatud teega kuid lisaks värvile peab selle ka kristalselt selgeks saama aga nagu öeldud ma pole alkohoolsete jookide spets ja ma ei armasta alkohoolseid jooke, kuid mulle meeldib vahel lugeda nende valmistamisest jms aga jah olen näinud täiskasvanud inimesi, kes pärast ühte klaasi mitmekordselt käitatud kodust meeõlu käpuli küla poolt koju põrutavad......
- Kui keegi meie vikipeediast Armeeniasse läkitatakse siis las tema uurib natuke seda konjaki-brändi asja ......
- Mariina 17. detsember 2013, kell 18:34 (EET) alias Простота
- vikip. ei olegi artiklit puskarist ega Setu handsast. Huvitav on, et brändi definitsiooni järgi võiks see olla ükskõik mis destilleeritud kangem jook (35–60%)niikaua kui see on tehtud nt. viinamarjade pressjääkidest, õuntest või teistest viljadest (juurviljad vist mitte). Ainult nimetused oleksid siis "õuna brändi" jne. Brändi puhul lastakse jooki tavaliselt seista tammevaatides. Karamellikommidest ja mädand paprikatest aetud jook on vast lihtsalt puskar. Olen kuulnud "rukkipuskar", ehk võiks olla ka muud puskarid. Piimaga "selitamise" kohta jälle infi vähe. Kuid kas see väga seostubki armeenia brändiga? Mustvalge (arutelu) 17. detsember 2013, kell 19:17
- Kuidas see seismine siis pihta hakkaski, ilmselt alkoholikaubandusega seoses, et hoiti millal hind kõrgem ja kõik ei pääsenudki jooma, praegu teeme vast puskarile liiga - puskarit saab ka võimalikult puhtalt teha mitte praagast - peab vaatama kuidas meie esivanemad ikka piiritu(s)kuulsuse omale saivad ...... oot kartulitärklise juures oli ka mingi allikas ... üks asi on lugeda ja teine asi on tehases (ja/või kodus) näha kuidas mulks lonksuks saab (või midagi sarnast)
- see piimaga selitamine - see oligi kodustes tingimustes ja see ei setti mitte põhja (nagu eeldaks- sade jms) vaid korjab jõujoogist midagi kokku ja see pealmine kiht enne pudelitesse villimist eemaldatakse...
- Mariina 17. detsember 2013, kell 19:48 (EET) alias Простота
Valmistamisprotsessi alusel on tegu brändiga, kuid mida nimetatakse ka konjakiks.Mustvalge (arutelu) 15. detsember 2013, kell 00:59 Lugemissoovitus: Konjak 15. detsember 2013, kell 01:10