Arutelu:Aquino Thomas

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Aquino Thomase "Teoloogia summa" on tuntud kahe ladinakeelse nime all. Millega Sa tõestad, et see nii ei ole.

Mitu kord ma pean ütlema, et mul on see teostekogu olemas ja seal on üks pealkiri = Summa Theologica--Ats 20. märts 2007, kell 09:41 (UTC)
Mis siis, kui ühes raamatus on ainult üks pealkiri? Jutt on sellest, et seda raamatut antakse välja ka pealkirja "Summa theologiae" all ning seda teost mainitakse mõlema pealkirja all. Andres 20. märts 2007, kell 10:31 (UTC)
originilaalil on üks pealkiri !!!!!--Ats 20. märts 2007, kell 10:38 (UTC)
Millise allika järgi Sa ütled, mis on originaali pealkiri? Möönan, et originaali pealkiri võib olla "Summa theologica", aga see on ju tavaline asi, et hiljem kasutatakse teistsuguseid pealkirju. Jutt ei ole sellest, mis on originaali pealkiri, vaid sellest, milliste pealkirjade all seda teost tuntakse. Andres 20. märts 2007, kell 10:52 (UTC)

peale selle on ka kõigi aegade põhjalikum Toomase eriteadlane Mayer Bonn 1938 (641 lk) toonud välja tema teoste ja kirjade loendid. Ka vanad katoliku kiriku dogmaatikaõpikud kasutavad Aquino Thomase teose nimena Summa Theologica--Ats 20. märts 2007, kell 09:48 (UTC)

Mida Sa mõtled süstemaatiliste teoste all? "Quaestiones disputatae" ja "Quodlibeta" minu arusaamise järgi küll süstemaatilised teosed ei ole. Need on üksikküsimuste kogumikud. Andres 19. märts 2007, kell 20:40 (UTC)

Isegi Piiblite kohta kehtib kõik on versioonid originaale polegi. Väljaannetega seesama lugu et XX sajandi väljaanded olid koopiad originaalidest, mitte originaalid.--Joel-Heino (arutelu) 10. juuli 2016, kell 07:38 (EEST)[vasta]

Sinu käes on ju üks raamatutest, mis on varasemate allikate järgi ümber trükitud. See ei ole ainus allikas. Eelpool teisena viidatu on samuti trükitud raamat, ja sellel on teine pealkiri. Ka Britannicas, mis on olemas ka trükituna, tuuakse ära kaks pealkirja. Miks Sa arvad, et Britannica autorid ja elektrooniliste väljaannete autorid eksivad? Andres 20. märts 2007, kell 10:49 (UTC)

Sinu sõnad: WIKIPEEDIA POLE USALDATAV ALLIKAS. see kehtib teaduses kogu e-meedia kohta. Usaldatavad allikad on minul, ega ma muidu ei seletaks siin--Ats 20. märts 2007, kell 10:55 (UTC)

kas sul on olemas originaal!!! et sa väidad, et sellel teosel on selline pealkiri. Kui sul seda ei ole, siis pole erilist mõtet veebis karjuda. - Ahsoous 20. märts 2007, kell 11:00 (UTC)
Isegi kui Atsil oleks originaal (pole küll päris selge, mis see originaal on), ei teeks see ikkagi olematuks tõsiasja, et käibel on kaks selle teose ladinakeelset pealkirja. Andres 20. märts 2007, kell 11:12 (UTC)

jah on. ladina-saksa rööptekst, 1936 a trükk--Ats 20. märts 2007, kell 11:10 (UTC)

Nagu ma juba varem ütlesin, ei ole see originaal, vaid ümbertrükk. Andres 20. märts 2007, kell 11:12 (UTC)
ümbertrükk originaalist - teaduslikult tunnustatud allikas. Igaljuhul ei ole kahte pealkirja--Ats 20. märts 2007, kell 11:19 (UTC)
aga kas sa seda oled mõelnud, et see ümbertrükk on juba ei tea mitmes ümbertrükk, ei tea mitmendast käsitsi ümber kirjutatud versioonist? Ja kuna ka ladina keel on aegade vältel muutunud, ei pruugi hilisemates väljaaannetes varasemat kirjapilti enam täielikult arvestatud ollagi - Ahsoous 20. märts 2007, kell 11:35 (UTC)

Vt allikaõpetus, muidugi toetavad teologica - lõppu ka paljud teised allikad, usaldusväärsed kommentaarid ja e-võrgu inglise ja ladinakeelsed tekstid.--Ats 20. märts 2007, kell 11:44 (UTC)

tegelikult on küll nii, et kui sa originaali ei oma, siis on see nii ehk naa kohvipaksult ennustamine, et kuidas siis ikkagi õige on. - Ahsoous 20. märts 2007, kell 11:54 (UTC)
Kõik õige, aga kuidas Sa tõestad, et pole kahte pealkirja? Andres 20. märts 2007, kell 11:30 (UTC)

loen originaaliga samaväärsest trükisest--Ats 20. märts 2007, kell 11:32 (UTC)

Mis see tähendab, et ta on originaaliga samaväärne? Ja mis üldse on originaal? Andres 20. märts 2007, kell 11:41 (UTC)
Nii elektroonilistes kui ka trükitud allikates (sealhulgas kõige usaldusväärsemates) võib olla vigu. Nii elektroonilistest kui ka trükitud allikatest on ühed usaldusväärsemad kui teised. Britannica kuulub elektrooniliste allikate seas kindlasti usaldusväärsemate hulka (arvan, et ta on põhimõtteliselt sama usaldatav nagu Britannica trükiväljaanne) ning on usaldusväärsem kui Vikipeedia.
Usun meeleldi, et Sinu käsutuses on usaldusväärsed allikad, kuid tuleb ka osata neid õigesti kasutada ja tõlgendada. Tuleb süveneda sõnastusse, vältida ennatlikke järeldusi ja võrrelda erinevaid allikaid. Andres 20. märts 2007, kell 11:08 (UTC)

Sellel leheküljel kirjutatu peaks asjale valgust heitma, kuigi see muidugi pole lõplik tõde. Sealt võib muuhulgas lugeda, et Anton C. Pegis, Introduction to Saint Thomas Aquinas, (New York: The Modern Library College Editions, Random House, 1948),xii väidab: "kuigi traditsioon on austanud nime "Summa Theologica" kasutamist, peaks teose õige pealkiri olema kas "Summa" või "Summa Theologiae". Arvatakse, et Thomas ise teosele pealkirja ei pannud. Vanemaks pealkirjaks peetakse "Summa theologiae". Paistab, et ühest vastust küsimusele, kumb pealkiri on õigem, ei ole.

Vaata ka seda artiklit. See on retsensioon ajakirjas "The Journal of Religion". Seal on öeldud, et varajastes käsikirjades on käibel mõlemad pealkirjad, kuid "Summa Theologiae" on levinum. Andres 20. märts 2007, kell 11:57 (UTC)

Seal on jutt paavst Paulus VI õmmistusel 1963 ilmuma hakanud 60-köitelisest väljaandest, ja selle pealkiri on just "Summa Theologiae". Andres 20. märts 2007, kell 11:58 (UTC)


Pildil peaks olema allkiri, mis selgitaks, millega selle maali puhul on tegemist. Kunstnik ei olnud ju Thomast üldse näinudki. Andres 7. detsember 2008, kell 09:56 (UTC)


Lõpuks andis perekond järele ja dominiiklased saatsid Thomase õppima Kölni Albert Suure juurde. Sinna jõudis ta tõenäoliselt 1244. aasta lõpus. Koos Albertiga läks Thomas 1245 Pariisi Ülikooli

See vist ei ole nii (biograafide versioonid lahknevad). Torrelli järgi], kes peaks olema kõige autoriteetsem], ma saan nii aru, et kui vanemad 1245 järele andsid, viis ordu ta 1245 Rooma, kust ordumeister saatis ta Pariisi, võib-olla nad läksid koos. Albert oli sel ajal juba Pariisis. Andres (arutelu) 9. august 2015, kell 14:05 (EEST)[vasta]