Arutelu:Anatoli Nekrassov

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Praegu jääb mulje, nagu oleks tal eestikeelsed teosed ja venekeelsed teosed.

Panin esimese pealkirjaks "Eesti keelde tõlgitud teosed". --Jaan513 23. jaanuar 2009, kell 21:17 (UTC)

Miks teda kirjanikuks nimetatakse? Andres 23. jaanuar 2009, kell 21:02 (UTC)

Kuidas siis veel üle 20 raamatu kirjutanud inimest nimetada? -- Jaanusele 23. jaanuar 2009, kell 23:23 (UTC)
Kas mõni raamat on siis ilukirjanduslik? Andres 24. jaanuar 2009, kell 00:01 (UTC)
Kirjanikuks teda Eesti ajakirjanduses on nimetatud. -- Jaanusele 24. jaanuar 2009, kell 00:05 (UTC)
Nojah, aga selliseid asju tuleb kontrollida. Andres 24. jaanuar 2009, kell 00:07 (UTC)
Väidetavalt on ta ka Venemaa Kirjanike Liidu liige (член Союза писателей РФ), äkki saab sealt seda kontrollida www.writers.ru --Jaanusele 24. jaanuar 2009, kell 00:30 (UTC)
Piisaks sellest, kui oleks teada mõni tema ilukirjanduslik teos. Andres 24. jaanuar 2009, kell 00:35 (UTC)
Nagu ma aru saan jaguneb Vene Kirjanike Liit, 50 regionaalseks organisatsiooniks (http://www.writers.ru/), Moskva omas on keegi tema nimeline küll sees (http://www.moswriter.ru/persons.htm#Ne )-- Jaanusele 24. jaanuar 2009, kell 10:25 (UTC)
Isegi kui see on tema, siis tõestab see ainult, et ta on kirjanike liidu liige. Ma ei tea, kuidas Venemaal, aga näiteks Eestis ei ole kirjaniku liidi liikmeteks ainult kirjanikud. Andres 24. jaanuar 2009, kell 11:10 (UTC)
No ma ei saa aru, võtame näiteks Eesti Kirjanike Liidu liikmete loendist Indrek Hirv, meil eesti luuletaja ja kunstnik, meedias aga nimetatakse kirjanikuks (Vt. näiteks pildi allkiri [1]. Wiki artiklist "Kirjanik on inimene, kelle tööks on kirjutamine, kuid tavaliselt peetakse kirjanikuks inimest, kelle kirjutatud tekstid on loomingulised ja professionaalsed ning need on kas kirja pandud või trükitud.". Mulle jääb sellest küll mulje, et kui artikli tegelane on kirjutanud üle 20 teose ja need on vähemalt neljas kirjastuses välja antud, mõned neist lausa 6. trükini jõudnud ning neid üle miljoni müünud, peaksin ma teda küll kirjanikuks.--Jaanusele 24. jaanuar 2009, kell 12:54 (UTC)
Vähemalt vanasti kuulusid kirjanike liitu ka kirjanduskriitikud ja tõlkijad, vähemalt mõnel juhul isegi rahvalaulikud (Eestis küll mitte).
EKSS toob sõnale "kirjanik" kaks tähendust: 1) 'ilukirjanduslikke teoseid kirjutav isik'; 2) 'tarbekirjanduslike teoste või kirjutiste looja' (kusjuures see tähendus esineb harilikult liitsõnades: kirikukirjanik, koolikirjanik, muusikakirjanik, ajakirjanik). Minu meelest tuleb lähtuda esimesest tähendusest ning meie artiklit Kirjanik tuleb korrigeerida: inimene, kelle tööks on kirjutamine, võib olla ka näiteks kirjutaja või kalligraaf, jne. Lihtsalt raamatute autorit kirjanikuks nimetada on eksitav.
Mis puutub teoste arvu ja tiraažidesse, siis kas näiteks Lenin on kirjanik? Andres 24. jaanuar 2009, kell 13:50 (UTC)
Kirjanik on ilukirjanduslikke või tarbekirjanduslikke teoseid või kirjutisi (kutseliselt) kirjutav isik.. Ma arvan, et Lenin ka ei kirjutanud oma teoseid kutseliselt, ehk siis ta eesmärk ei olnud arvatavasti nendega elatist teenida.--Jaanusele 24. jaanuar 2009, kell 21:00 (UTC)
See teema, kes on kirjanik, kes mitte, ongi ju väga vaidlusalune, võime ju kirjutada ühe ilukirjandusliku teose kirjutaja kohta kirjanik, kuid kui ta kirjutas selle 20 aastat tagasi ja tema sulest ei ole midagi enam avaldatud, kas siis peaksime ju kirjutama, et ta oli kirjanik ja on praegu näiteks õmbleja vms? Kirjanik on see, kes endale raamatute kirjutamisega elatist teenib ja mulle tundub, et kõnealune isik seda teeb ja kirjutab nö. tarbekirjanduslikke teoseid, mida inimesed on üle 1 miljoni tarbinud. Selle üle võibki ju vaidlema jääda, näiteks juba aastal 1925 vaieldi selle üle: II Riigikogu VII istungjärk, protokoll nr. 192, 28. jaanuar 1925 "Väga raske on ära määrata, kes on kirjanik. Kui omal ajal see küsimus arutamisel oli muuseas kirjanikkude liidus, siis ei leitud kindlat kriteeriumi selleks, kes on kirjanik. Ajakirjaniku mõiste on natukene selgem. Ajakirjanik on igaüks, kes töötab mõne ajalehe juures, olgu alalise toimetuse liikmena, alalise kirjasaatjana, reportöörina jne., see on kahtlemata ajakirjanik. Kes on aga kirjanik, seda on raske öelda, kas igaüks, kes siin või seal mõne reakese ilukirjanduse alal avaldanud..." (K. Ast)
Siin veel mõned tsitaadid inimestelt: Jüri Ehlvest: "Põhiprobleem hakkab sellest, et kirjanikku ei ole olemas. Ei eksisteeri sellist ettevõtlusvormi nagu kirjanik. Aga selline ettevõtlusvorm peab olema! Kui see on, siis saab näiteks Kirjanike Liit täpselt määratleda, kes on kirjanik ja kes saab taotleda maksusoodustusi.", "minu meelest on lahendus selles, et Kirjanike Liit tunnistab, et tema liikmed on kirjanikud, kelle individuaaltöö on kirjutamine."; Paul-Eerik Rummo: "...aga lähen ükstapuha mis kaalutlustel või huvi pärast kuhugi pooleks aastaks tööle, mis siis saab? Kas siis ma ei olegi enam kirjanik, ehkki ma töökoha pidamise kõrvalt ka edasi kirjutan?", "Kas ma olen kirjanik või mitte, see on täiesti väljaspool seda paradigmat ega puutu üldse asjasse. Inimene võib ju pidevalt vahetada oma tööalast staatust"(viide); Paavo Kivine: "Aga antagu andeks, kui juba meie kirjanikkonna juht esitab oma tsunfti sees küsimusi, kes on kirjanik ja kes ei ole seda mitte, ning küsib, mis on juhtunud rahva maitsega, siis tõepoolest: mis on juhtunud? Juhtunud on aga see, et kirjanduses-kunstis promob moodne meedia üksnes skandaalsevõitu marginaalsust"; Juri Lotman on leidnud, et autoriks saamiseks, kirjaniku kui fiktsiooni tekkeks kultuuriloos ei ole piisanud siiski ainult subjekti tahtest valida endale eriline ”kirjaniku käitumismudel”. Vaja on, et ”biograafiat omava inimese ja biograafilise informatsiooni saaja (s.o biograafia lugeja) vahele ilmuks veel kolmas isik – see, kes biograafia kirja paneb”.(J. Lotman, Kultuurisemiootika, lk 369.)--Jaanusele 24. jaanuar 2009, kell 21:00 (UTC)
Minu jutu iva on, et kirjanik peab kirjutama ilukirjandust, mitte tarbetekste. Kuigi mõnikord harva võidakse kirjanikuks nimetada ka tarbetekstide kirjutajat, peaks minu meelest lähtuma sellest definitsioonist. Kas inimene elatub kirjutamisest või kas ta kirjutab palju või vähe või kas ta ikka veel kirjutab, on vähem oluline. Need asjad seostuvad kirjaniku mõistega ainult spetsiifilises kontekstis. Andres 24. jaanuar 2009, kell 21:20 (UTC)

Belovski posjolok,

Võtsin sünnikohast selle välja, sest see pole õige. Andres 23. jaanuar 2009, kell 21:06 (UTC)
Ei olnud jah posjolok, on hoopis Belovski(-oje) selsovet (Беловский ru:Сельсовет) ru:Алтайский район Алтайского края#Административное деление, mille administratiivkeskuseks Beloje küla, kuid EKI neid vist ei näita. --Jaanusele 23. jaanuar 2009, kell 23:23 (UTC)
See peaks olema Beloje külanõukogu. Andres 24. jaanuar 2009, kell 00:02 (UTC)
Võtsin sünnikoha juurest ka viite välja, sest viidatud lehel neid andmeid pole. Panin selle lehe välislinkide alla.

Seda, et tegu on psühholoogi, filosoofi ja kirjanikuga, tuleb kuidagi tõendada. Praegu ei ole ka artikli tekstis midagi, mis seda kinnitaks. Andres 23. jaanuar 2009, kell 21:13 (UTC)
Minu meelest on imelik ühte lausesse 5 viite kirjutamine, kõik need andmed on mainitud ju viidatud kirjastuste lehtedel ja välislinkidel! Meil pole ju enamus artiklitel viiteid nii juures nagu nüüd viite mallid siia lisatud on. Vaata, kas või enda loodud Madis Salum: mis tõestab, et ta oli näiteks TASS-i korrespondent või Eero Aarniste artiklist, et just praegu on ta teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist, siit [2] seda ju välja ei loe ja ma ei kahtle ka, et Anti Liiv ei ole psühhiaater ja psühholoog, kuigi seal viiteid selle kohta ei ole.--Jaanusele 23. jaanuar 2009, kell 23:23 (UTC)
Jah, aga antud juhul on kahtlus, et neid asju omistatakse talle õigustamatult. Kirjastus teeb ju reklaami ning võib asja käsitleda subjektiivselt. Kahtluse korral võib igale poole viidete küsimuse juurde kirjutada. Andres 24. jaanuar 2009, kell 00:01 (UTC)

Need viited ei veena mind, et tegu on psühholoogi, filosoofi ja kirjanikuga. Võib küll öelda, et ta on nõustaja ning lektor, vaimne õpetaja, raamatute autor. Tal pole psühholoogiharidust, tema jutt ei ole filosoofia ega psühholoogia, vaid lihtsalt õpetus. Tema raamatud ei ole ilukirjandus. Vähemalt nende linkide põhjal tundub nii. Ega see ei tähenda, et tema õpetus tingimata vale või halb peaks olema. Näiteks ka Jeesus ei olnud psühholoog, filosoof ega kirjanik. Andres 24. jaanuar 2009, kell 00:26 (UTC)

Las nimetab teda psühholoogiks psühholoog, filosoofiks filosoof, kirjanikuks kirjanik. Andres 24. jaanuar 2009, kell 00:30 (UTC)

psühholoog[1], filosoof[2], esoteerik ja kirjanik[1].

Võtsin selle välja. Andres 24. jaanuar 2009, kell 09:08 (UTC)


Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 24. juuni 2013, kell 03:48 (EEST)


Katkine link 2[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 24. juuni 2013, kell 03:48 (EEST)


Katkine link 3[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 24. juuni 2013, kell 03:48 (EEST)


Katkine link 4[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 24. juuni 2013, kell 03:48 (EEST)


Katkine link 5[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 24. juuni 2013, kell 03:49 (EEST)


Katkine link 6[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 24. juuni 2013, kell 03:49 (EEST)

  1. 1,0 1,1 Kirjastus Pegasus: Anatoli Nekrassov Tallinnas pegasus.ee (online 23. jaanuar, 2009)
  2. Marika Tomberg Anatoli Nekrassov: Kui oled ise õnnelik, siis tahad aidata ka teisi Ajakiri Toit & Tervis, 7 / 2008 (online 23. jaanuar, 2009)