Arutelu:Anarhokapitalism
Anarhokapitalism on nn. oxymoron (umbes nagu kapitalistlik-sotsialism, multikultuurne-natsionaal sotsialism jne.), ... nojah, aga anarhismi alaliigiks ei peagi seda lugema. Samasuguseks oksymoroniks võib pidada ka näiteks "sotsiaalset turumajandust". Kui aga selliseid mõisteid tarvitatakse, siis tuleb nad ikka ka lahti seletada ja näidata, mida selle all mõeldakse. Praegusel kujul artikli säilitamisel mõtet ei ole. --Lulu 8. aprill 2006, kell 14.22 (UTC)
Anarhokapitalism on nn. oxymoron (umbes nagu kapitalistlik-sotsialism, multikultuurne-natsionaal sotsialism jne.), seega ei tohiks seda lugeda anarhismi alaliigiks.
- Eelmise kirjutaja versioon. Andres 8. aprill 2006, kell 15.02 (UTC)
Kustotsast ta oxymoron on? Anarhia ehk an-arkhos tähendab riigivõimu puudumist. Vasakanarhismi aksiomaatiline eraomandi kaotamine on teoreetiline fantaasia mis põhineb 19. sajandi iganenud kapitalismi definitsioonile ja Marxi idiootlikule väärtusteooriale. Ja muide, Ayn Rand oli anarhokapitalismi veendunud vastane, tema ideaalseks politiiliseks korraks oli minarhia e. minimaalne riik, kuna riigi puudumisel on üksikisiku puutumatus ohustatud.
Kusjuures, kapitalistlik sotsialism on nn Rootsi mudel; multikultuurne natsionaalsotsialism on praktiliselt sünonüümne transnatsionaalse progressivismiga (pühaks lehmaks multikulturalism ja moraalne relativism rassipuhtuse asemel) Unigolyn 12. juuli 2006, kell 23.50 (UTC)
Välja jäetud:
Blocki arutlused tõstavad esile anarhokapitalistliku teooria nõrka kohta: on vaieldav näiteks tehingut prostituudi (kellele on lihtne kaudselt või ka otseselt survet avaldada) ja kupeldaja vahel käsitada kui paradigmaatiliselt õiglast vabatahtlikku lepingut (mille vabatahtlikkust on tegelikkuses peaaegu võimatu kontrollida). Anarhokapitalistid ignoreerivad arvukaid ebavõrdsuse ilminguid, mida anarhokapitalism tugevdaks ja võimendaks, ning pigistavad silma kinni sellega kaasneda võivate inimlike kannatuste ees – ilmselt arvates anarhismi tuginevat aksioomil “ma ei ole oma venna hoidja” (mille peaaegu kõik varajased anarhistid, välja arvatud võib-olla Max Stirner ja Friedrich Nietzsche, oleksid hüljanud). Nad ei süvene kapitalistliku ühiskonna sotsiaalselt tingitud ebaõiglusse ega saa oma ühiskonna rajamisel seda heaks teha. Nad on valmis ohverdama meie elu rikastavad ühiskondlikud hüved (näiteks pargid, maanteed, haiglad), kui neid ei õnnestu eraviisiliselt finantseerida. Mõistes hukka riigi sunnivõimu, andestavad nad majandusliku ja inimestevahelise sunduse, mis hakkaks valitsema anarhokapitalistlikus ühiskonnas. Enamik anarhiste pooldab riigitu ühiskondliku võrdsuse ideaali – anarhokapitalistid põlastavad ühtmoodi nii võrdsust kui ka riiki.
Andres 13. juuli 2006, kell 07.39 (UTC)
Selline lõik on tõesti sobimatu. Aga esituse ühe osa peaks kindlasti moodustama ka ülevaade anarhokapitalismi kriitikast, sealhulgas anarhismi teiste voolude seisukohast. Andres 13. juuli 2006, kell 07.39 (UTC)
- On see kindel, et väljatõstetud lõik on artikli autori hinnang asjale? Võibolla, mõne tuntud kriitiku tsitaat? Kui nii siis tuleks leida allikas ja viidata.--Boy 13. juuli 2006, kell 07.55 (UTC)
- Ma tõstsingi ta sellepärast siia, et seda võib vaja minna. Muidugi ei ole see artikli autori hinnang. Oletan, et see on pärit Tõnu Trubetsky raamatust "Anarhistid". Andres 13. juuli 2006, kell 08.35 (UTC)
Jätsin selle lõigu uuesti välja. Andres 30. jaanuar 2008, kell 23:35 (UTC)
Oli selline lause: "Murray Rothbard leiab, et eraettevõtjad võiksid enda kanda võtta kõik riigi funktsioonid, mille järele on tegelik vajadus; samal seisukohal on Ayn Rand" Taivo 19. oktoober 2009, kell 12:04 (UTC)
- Ayn Randi seisukoht võeti välja. --Epp 19. oktoober 2009, kell 03:31 (UTC)