Arutelu:Ananasspeeker
Suwa, Miks paganama pärast see veel vajalik peaks olema? Ja ega see järgnev muudatus tekitab ka omajagu küsimusi. Ivo (arutelu) 18. jaanuar 2020, kell 23:11 (EET)
- Miskipärast osadel dokumentidel on olemas ISBN/ISSN ja kui sellistele andmebaasidele, milledele on veebis ligipääs, milledes hoitakse korrastatult andmeid selliste dokustaatide kohta, siis on minu arvates sellistele, võimalikult täpselt, mõistlik viidata, sama ntx nagu õigusaktile riigiteatajas. viite ainulaadse nime loomisel on minu arvates, kuigi seda pole wikis siiani kokkulepitud, mõistuspärane kasutada sedasama numbrit ja/või aastat, kuupäeva jne. kõige selle üle saab tõesti arutada. suwa 19. jaanuar 2020, kell 00:55 (EET)
- ISBN on tõesti kasulik, aga mitte see. Nö viidete viitamine on nii jabur, et siin pole midagi arutada. Eemaldasin. Ivo (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET)
- Kui sa tahad asju korda teha, siis on sul võimalus ISBN lisada samale raamatule loodud viitele? suwa 19. jaanuar 2020, kell 11:06 (EET)
- ISBNi väljatoomine on tavapraktika. Näide. Kui see on miskipärast puudu, siis loomulikult võib selle lisada. Ivo (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:12 (EET)
- Artikli kolme esimese sõna järgi on viide samale raamatule. kas selles kohas peaks ka olema mainitud ISBN-i ja kas selles kohas peaks olema viide elektroonilise dokumendile veebis, kuna see on ju olemas? suwa 19. jaanuar 2020, kell 13:35 (EET)
- Kui ikka kirjanduse sektsioonis on teose täisandmed välja toodud, siis võib viidete osas vabalt oluliselt vähemaga piirduda. Ivo (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 14:59 (EET)
- Paljudes kohtades, nt programmeerimises aga ka wikis endas, nt viitamises, on selline komme, et kasutatakse juba loodut uuesti, ehk siis viidet samale objektile ei looda uuesti, vaid kasutatakse juba loodut, ikka uuesti ja uuesti. miks seda ei kõlba teha siis kui viidatakse välisele objektile, mis juhtub olema raamat, kuigi vabalt võib olla ka nt seadus riigiteatajas? suwa 19. jaanuar 2020, kell 15:08 (EET)
- Tuletan meelde, et sa lisasid kirjandusviitele viite. See on probleem. Nii ei tehta. Järgmiseks plaanid viidetele viiteid lisama hakata?
- Samuti. Me ei tegele siin programmeerimisega. Me koostame entsüklopeediat. Need on kaks ise asja.
- Lisaks on minu kirjeldatu siin tavapraktika. Näide. Sina üksi kohendad järjepidevalt artikleid viisil, mis hälbivad kokkulepitud tavadest. Ivo (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 15:57 (EET)
- Paljudes kohtades, nt programmeerimises aga ka wikis endas, nt viitamises, on selline komme, et kasutatakse juba loodut uuesti, ehk siis viidet samale objektile ei looda uuesti, vaid kasutatakse juba loodut, ikka uuesti ja uuesti. miks seda ei kõlba teha siis kui viidatakse välisele objektile, mis juhtub olema raamat, kuigi vabalt võib olla ka nt seadus riigiteatajas? suwa 19. jaanuar 2020, kell 15:08 (EET)
- Kui ikka kirjanduse sektsioonis on teose täisandmed välja toodud, siis võib viidete osas vabalt oluliselt vähemaga piirduda. Ivo (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 14:59 (EET)
- Artikli kolme esimese sõna järgi on viide samale raamatule. kas selles kohas peaks ka olema mainitud ISBN-i ja kas selles kohas peaks olema viide elektroonilise dokumendile veebis, kuna see on ju olemas? suwa 19. jaanuar 2020, kell 13:35 (EET)
- ISBNi väljatoomine on tavapraktika. Näide. Kui see on miskipärast puudu, siis loomulikult võib selle lisada. Ivo (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 13:12 (EET)
- Kui sa tahad asju korda teha, siis on sul võimalus ISBN lisada samale raamatule loodud viitele? suwa 19. jaanuar 2020, kell 11:06 (EET)
- ISBN on tõesti kasulik, aga mitte see. Nö viidete viitamine on nii jabur, et siin pole midagi arutada. Eemaldasin. Ivo (arutelu) 19. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET)