Arutelu:Allikas (täpsustus)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kolmas tähendus on ilma lingita. Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 15:20 (EEST)Vasta[vasta]

On kysitav, kas allikas ajaloo ja tekstoloogia kontekstis on ikka eri asjad. Allikaks nimetatakse poolmetafoorselt või -nyymselt nii teksti kui ka selle autorit, aineline ajalooallikas on muistis ja yldjuhul seda allikaks ei kutsutagi. --Oop (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 16:35 (EEST)Vasta[vasta]
Mulle tundub, et neljandas lõigus räägitakse kahest mõistest. Üks on isik, kellelt ajakirjanik infot saab. Teine on omakorda keerulisem, sest ta hõlmab nii algallikaid (nagu arhiividokumendid, suulised teated) kui ka viidatavaid uurimusi. Ajaloo kontekstis pannakse need ühe nimetaja alla (primaar- ja sekundaarallikad). Teaduses üldiselt nimetatakse allikateks teoseid, millest on võetud infot ning millele viidatakse.
Mulle tundub, et ajaloolased räägivad küll ainelistest allikatest; muististeks nimetatakse neid vist teises kontekstis. Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 17:46 (EEST)Vasta[vasta]
No sellisel juhul on ajaloolased ise mõistelise puntra kokku keeranud; ainelisi allikaid primaarseteks ja sekundaarseteks ei liigitata, need on kõik yhesugused. Allika mõiste ajakirjanduses võiks kyll eraldi seista, niisamuti aineline allikas, tekstoloogiline allikas on aga ajaloos ja kõigis muudes tekstiprodutseerimistraditsioonides sisuliselt yks ning seda ei ole mõtet kunstlikult edasi lahterdada. --Oop (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 18:34 (EEST)Vasta[vasta]
Ma ei saa hästi aru. Ainelised allikad lihtsalt ei saa olla sekundaarsed, sellepärast pole mõtet neid niimoodi liigitada. Algallikate eristamine ajaloolistest uurimustest on minu meelest küll väga oluline, kuigi siin selget piiri pole. Tõsi jah, samalaadne eristus on ka näiteks filoloogias, aga näiteks loodusteadustes ja matemaatikas seda pole. Filoloogias on asi vist isegi keerulisem kui ajaloos, sest tuleb eristada allikaid, millest tehakse järeldusi näiteks keele kohta, allikatest, mis on ise uurimisobjektiks eeskätt kirjandusteostena. Aga muidugi, ajalool on ka "abiteadus", mis uurib allikaid. Andres (arutelu)

On ajalooallika mõiste, mis vähemasti 5. klassi ajaloo õppekava järgi hõlmab suulisi, kirjalikke ja esemelisi materjale. Ma ei tea, kas ajalooallikaid ka lihtsalt allikateks on kombeks nimetada ja kas tegu on sama asjaga, millest on siin juttu. 88.196.241.249 1. oktoober 2012, kell 18:22 (EEST)Vasta[vasta]

"Vanemates klassides" ka selline õppeaine kui "allikaõpetus" (источниковедение)--Toivo (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 21:04 (EEST)Vasta[vasta]
Peaaegu alati nimetatakse lihtsalt allikaks, sest kontekstist on arusaadav, millest on jutt. Meil on praegu ette nähtud artikkel Allikas (ajalugu). Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 20:43 (EEST)Vasta[vasta]
Kui allikas ja ajalooallikas on siin samatähenduslikud, siis ma pole kindel, et esimene on levinum. EKSSis on ajalooallikas, aga allikat samas tähendus pole ning ka paljudes internetis leiduvates õppematerjalidest nimetatakse kontekstist hoolimata ajalooallikaid. 88.196.241.249 1. oktoober 2012, kell 21:02 (EEST)Vasta[vasta]
Noh, küsime ajaloolaste käest. Athanasius Soter kindlasti teab. Mulle tundub küll, et ajalooallikatest räägitakse põhiliselt niisuguses kontekstus, kus pole niigi selge, mida allika all mõeldakse. Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 22:00 (EEST)Vasta[vasta]

Allikas on tekst või ese, mida ajaloolane kasutab mineviku kohta andmete saamiseks. J --Toivo (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 20:49 (EEST)Vasta[vasta]

Selle mõiste järgi kõik tekstid, mida ajaloolane kasutab ja millele viitab, ei ole allikad. Nii saan mina sellest aru. Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 20:51 (EEST)Vasta[vasta]
Kui asendada sõna "ese" näiteks sõnaga "asi", siis ega vist enam kaugemale minna saakski... ;-) --Toivo (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 21:04 (EEST)Vasta[vasta]
Aga kui mina kasutan midagi mineviku kohta teadasaamiseks, siis see ei ole allikas, sest mina ei ole ajaloolane, kas nii või? Taivo 1. oktoober 2012, kell 22:19 (EEST)Vasta[vasta]
Kui minu tegevus ei ole ajaloouurimine, siis ma ei kasuta seda ajalooallikana. Kui ma näiteks loen oma vana kirjavahetust, siis on tegu küll allikaga, kuid mitte ajalooallikaga. Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 23:24 (EEST)Vasta[vasta]

URI - Ühtne ressursiidentifikaator

Mis see on ja miks see siin on? Andres (arutelu) 25. august 2017, kell 12:36 (EEST)Vasta[vasta]

Praeguse paigutuse järgi viies tähendus on ilma lingita. --Andres (arutelu) 6. juuli 2022, kell 09:44 (EEST)Vasta[vasta]

Nagu eespool öeldud, on siin tegu vähemalt kahe mõistega. --Andres (arutelu) 6. juuli 2022, kell 09:46 (EEST)Vasta[vasta]