Arutelu:Aleksander Suur
- Tüüros on ikka sama linn mis inglise Tyre? Ott 10. mai 2006, kell 19.25 (UTC)
- Jah. Andres 10. mai 2006, kell 19.51 (UTC)
- Worthington annab Aleksandri surma kuupäevaks 10 või 11 juuni. Ott 10. mai 2006, kell 19.25 (UTC)
- Parandasin surmakuupäevaks 10. juuni. Kas ei ole teada, ka ta suri 10. või 11. juunil? Osa allikaid, sealhulgas ENE 1. väljaanne, märgib surmakuupäevaks 13. juuni. Andres 10. mai 2006, kell 19.57 (UTC)
- Worthingthon ütleb et 10 või 11. Tegelikult ei teagi ma täpselt kuidas kuupäevi nii kauge aja taha tagasi arvutatakse. Ikka Gregooriuse kalendri põhiselt? Ott 10. mai 2006, kell 20.06 (UTC)
- Küllap on tegu proleptilise (tagasiulatuva) Juliuse kalendriga. Seda tuleb uurida. Igatahes selle aja kohta, millal Juliuse kalender kehtis, antakse kuupäevad tavaliselt Juliuse kalendri järgi. Andres 10. mai 2006, kell 20.13 (UTC)
- Worthingthon ütleb et 10 või 11. Tegelikult ei teagi ma täpselt kuidas kuupäevi nii kauge aja taha tagasi arvutatakse. Ikka Gregooriuse kalendri põhiselt? Ott 10. mai 2006, kell 20.06 (UTC)
- saksa keelest tõlgitud Antiigileksikonis (1985) on surmakuupäevaks 13. juuni. --WikedKentaur 1. oktoober 2007, kell 15:42 (UTC)
eri vikides ka praegu erinevad daatumid: en.viki 10.juuni, de.viki 10/11.juuni, fr.viki 13.juuni. --WikedKentaur 1. oktoober 2007, kell 16:01 (UTC)
Looduskaitsemärgi omanike hulgas on ka üks Aleksander Suur. --Christopher Robin 17. juuli 2006, kell 12.53 (UTC)
- On veel kaks sellenimelist meest: [1].
- Vist Kivitööd AS.
- Ka siin mainitakse kaht Aleksander Suurt: [2].
- Eesti Off-Road Klubi president Aleksander Suur: [3].
- džiibisõitja, vist eelmisega identne: [4].
- Sama: [5].
- Maasturimees ongi ilmselt Kivitööde mees.
- Üks Aleksander Suur on koonderakondlasena Tallinna volikokku ja Riigikokku kandideerinud.
- [Siin http://www.arhitektuurimuuseum.ee/eam/toim/yheksa/pargid/park.htm] mainitakse parkide inspektorit Aleksander Suurt, küllap see sai looduskaitsemärgi.
Andres 17. juuli 2006, kell 13.41 (UTC)
Looduskaitsemehe sünniaasta paistab olevat 1905. Andres 17. juuli 2006, kell 13.50 (UTC)
Aleksander Suur (27. september 1905 Valga – ?) oli eesti jurist.
Ta õppis 1925–1933 Tartu Ülikoolis õigusteadust, Rotalia vilistlane.
1927–1935 Petseri- ja Narvataguste maade kinnistuskomisjoni sekretär, 1935–1938 Riigiparkide Valitsuse sekretär-juriskonsult, 1938–1940 Loodushoiu- ja Turismi-Instituudi parkide inspektor.
Kuidas see artikkel pealkirjastada? --Improvisaator 31. märts 2009, kell 13:20 (UTC)
- Aleksander Suur (jurist)? Andres 31. märts 2009, kell 13:33 (UTC)
Mongolid e tatarlased kutsusid Aleksander Suurt ka Iskender Kahesarveliseks.
- Võtsin selle välja, sest see polnud sobivas kohas. Ma ei tea, kuhu seda panna. Andres 13. juuni 2008, kell 16:22 (UTC)
Eelmises redaktsioonis oli Aleksandriate arv umbes 70. Andres 8. detsember 2008, kell 17:22 (UTC)
- Järgnevates lõikudes on kahtlased inimeste arvud
Aastal 334 eKr ületas ta umbes 420 jalamehe ja 666 ratsamehega Dardanellid ja tungis seega Pärsiasse. Esimene suur kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus[1], kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta 333 eKr Gordioni, kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm, ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut[1]. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ja vangistas Dareiose perekonna. Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida esialgsete plaanidega, vaid vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta Dareiose rahupakkumise tagasi.
332 eKr piiras Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist Tüürose linna. Linn oli talle alguses alistunud, kuid konflikt oli uuesti puhkenud, sest ei jõutud kokkuleppele ohvritalituse suhtes. Linn õnnestus lõpuks vallutada Küprose ja foiniiklastelt kogutud laevastike abiga. Ligikaudu 69 elanikku tapeti, ülejäänud müüdi orjadeks. Sama aasta septembrist novembrini piiras armee Gazat. Makedoonlastel õnnestus linnamüüri lõik alt ära õõnestada, nii et see kokku varises, ja sealtkaudu linna tungida. Jällegi järgnes veresaun, Gaza väeülem lohistati sõjavankri taga surnuks.--Yx teine (arutelu) 7. november 2019, kell 15:31 (EET)