Arutelu:Aeg
Kas kat. "Ajalugu" on ikka vajalik. Siis peaks kindlasti olema ka kat. "geoloogia". Võib-olla nii tulekski teha. Siim 10:35, 24 Dec 2004 (UTC)
- Minu meelest "Ajalugu" ja "Geoloogia" ei sobi, sest nad ei uuri aega, erinevalt füüsikast ja filosoofiast. Andres 11:24, 24 Dec 2004 (UTC)
Aeg ei ole relativistlikust vaatepunktist neljas mõõde, vaid aegruumi kõverus.--Tvali 13:53, 17 Mar 2005 (UTC)
- See ei pea paika. Aegruumi kõverus ei ole seotud ajaga, vaid gravitatsiooniga. Andres 17:53, 17 Mar 2005 (UTC)
Minu meelest võiksid siin ikkagi olla ka kategooriad "Füüsika" ja "Filosoofia", sest aeg on nii füüsika kui ka filosoofia mõiste. Andres 18:15, 23 juuli 2005 (UTC)
Kas ei võiks olla viide täpsustuslehele või sellele Saksa suurkontsernile (kuigi suurtähtedega), aga pigem siiski täpsustus, sest vist on ka sellenimeline spordiklubi Tallinnas - Ahsoous 11. september 2005, kell 06.06 (UTC)
Aeg on sündmuste (muutus, mida pole võimalik lahutada seda moodustavateks osisteks) järjestatus vastavalt nende potentsiaalile üksteist kausaalselt mõjutada. Tulevik on mistahes sündmuse suhtes kõigi selle poolt potentsiaalselt mõjutatavate sündmuste hulk. Minevik on mistahes sündmuse suhtes kõigi seda potentsiaalselt mõjutavate sündmuste hulk. Olevik on sündmusega samaaegsete sündmuste hulk, kusjuures samaaegsed on kaks sündmust, millel on sama tuleviku ja mineviku sündmuste hulk.
Juhul, kui kausaalne mõju liigub lõpliku kiirusega, on võimalik, et ruumis üksteisest piisavalt kaugel toimuvad sündmused ei saa üksteist mõjutada ning kõiki sündmusi ei saa üksteise suhtes järjestada. Küsimusele, kas aeg üldse eksisteerib absoluutsena, sõltumatult seda täitvatest sündmustest, pole inimliku teadmise piires arvatavasti võimalik vastata.
Aeg on ka ajahetkede lineaarne kontiinum. Ajahetk on matemaatiline konstruktsioon. Mistahes kahe ajahetke vahel paikneb veel üks ajahetk ning igale ajahetkele ei pruugi vastata sündmust. Esimest ajahetke pole olemas, nii nagu pole olemas vähimat positiivset reaalarvu.
Kestus (ka ajavahemik, aeg) on kahe sündmuse kaugus ajas mõõdetuna regulaarselt korduvates sündmustes (nt aatomi või kellapendli võnkumine).
Siin on "vaata ka" all tõeline orgia. Võiks kärpida, enne kui keegi kombluspolitsei kutsub. --Oop (arutelu) 1. märts 2012, kell 17:59 (EET)
Ehk oleks mõistlik teha füüsikalise suuruse kohta eraldi artikkel ja võib-olla ka filosoofilise mõiste(kobara) kohta? Mõlemast on piisavalt eraldi kirjutamist, siiatulevad lingid konkreetsete tähenduste alt teistes artiklites valmistavad lugejale pigem pettumust ning ka kategooriates läheb pilt tarbetult kirjuks. --Ehitaja (arutelu) 18. november 2018, kell 01:02 (EET)
- Mulle tundub, et jutt on ikkagi ühest ja sellestsamast asjast, sellepärast oleks minu meelest parem, kui asjad on ühes artiklis koos. Artikli pungumine võiks minna ikkagi konkreetsemate teemade kaudu. --Andres (arutelu) 20. november 2023, kell 18:51 (EET)
Minevikust tuleviku poole osutav aja nool sai alguse Suurest Paugust (oletatavast sündmusest umbes 13,8 miljardit aastat tagasi), kui universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Sellest ajast alates entroopia kasvab ja see muutus annab aja noolele suuna.
- Võtsin selle välja, sest see ei sobi filosoofilisse konteksti. Ma ei oska füüsika all ka praegu sobivat kohta leida, selle saaks tekitada, kui esitust laiendada. Aga see võiks sobivas kontekstis olla ka artiklis Aja suund või Aja nool. --Andres (arutelu) 20. november 2023, kell 18:51 (EET)