Arutelu:Aatomorbitaal
-ma ei ole kindel, kas orbitaal on sama mis aatomorbitaal. Orbitaalid võivad ühest aatomist välja ulatuda. Andres 30. mai 2007, kell 11:20 (UTC)
- Artikli aatomorbitaal peaks suunama hoopis artikli orbitaal juurde. Samuti võiks molekulaarorbitaali artiklisse orbitaal suunata. (Kas tavakasutajad saavad ka artikleid suunata?) uxb 27. mai 2008, kell 10:01 (UTC)
- Üks on aga selgemast selgem, see artikkel kuulub keemia valdkonda, ning tuumafüüsikaga on tal ikka üpris vähe pistmist. Ja aatomorbitaal ja orbitaal üldse on keemias samad asjad. (Samas ma ei välista, et tuumafüüsikas ka orbitaali mõiste esineda ei võiks, kuid see definitsioon käib igatahes keemiasse puutuva orbitaali kohta). 195.50.197.120 25. juuli 2008, kell 23:43 (UTC)
- Aatomorbitaal ja molekulaarorbitaal ei ole üks ja sama asi, vt [1] (pdf).
- Orbitaali mõiste ei kuulu tuumafüüsikasse, küll aga aatomifüüsikasse. Keemiasse muidugi ka. Andres 26. juuli 2008, kell 00:16 (UTC)
Kas mitte õige sõna ei ole "molekulorbitaal"? Andres 6. august 2009, kell 11:16 (UTC)
Mul on tunne, et põhimõtteliselt peaksid olema ka artiklid "s-orbitaal" jne. Mitte et sellega kiire oleks. Andres 6. august 2009, kell 11:16 (UTC)
- Kas aatomorbitaali mõiste ikkagi sisaldab spinnkvantarvu?
- Kas saab teha samastuse orbitaal=kvantolek?
- Kas orbitaal ei kujuta endast mitte lainefunktsiooni ennast vaid kõigest seda osa lainefunktsioonist, kus tõenäosus osakese leidmiseks võrdlemisi suur on? --Hardi 6. august 2009, kell 12:24 (UTC)
Siin on kaks põhimõtteliselt erinevat definitsiooni. Ühe järgi on aatomorbitaal aatomi koosseisus oleva elektroni lainefunktsioon, teise järgi ruumiosa, milles see elektron suure tõenäosusega paikneb. Ma ei tea, kas mõlemad on õiged, aga igal juhul on need eri mõisted, mitte et üks on teise täpsustus. Ja kolmas on ka eraldi mõiste ega ole teiste täpsustus. Kui aatom liigub, siis ka orbitaal liigub kaasa, aga kvantolek ei liigu. Andres (arutelu) 2. mai 2021, kell 13:15 (EEST)
- Ma loen Atkinsi keemiaõpikust järgneva välja: aatomorbitaal on lainefunktsioon (lk 143) ja aatomorbitaal on ruumiosa (lk 949). Mõlemad on omaette õiged. Lk 149: "Elektronide lainefunktsioone aatomis nimetatakse aatomorbitaalideks". Teisisõnu palju läbisegi (sünonüümset) kasutamist. Kolmandast definitsioonist veel niipalju, et "kvantolek" tuleneb kvantarvudest, mida kasutatakse lainefunktsiooni alamfunktsioonide (radiaalse ja sfäärilise lainefunktsiooni) eristamiseks üksteisest. Kindlad kvantarvude kombinatsioonid vastavad ühele konkreetsele energeetilisele konfiguratsioonile ja emmal-kummal alamfunktsioon on sellele konfiguratsioonile vastav kuju. Need kaks omakorda moodustavad ühe tervikliku lainefunktsiooni. Sellisel kujul kolmas definitsioon võiks olla esimese kahega sünonüümne. --Pudrunui (arutelu) 5. mai 2021, kell 20:05 (EEST)
- Võib-olla sõnastaks kolmanda ümber nii : aatomorbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab konkreetset kvantolekut. Mitte et orbitaal on kvantolek. Võttes arvesse esimese kahe definitsiooni sünonüümsust, siis tekib mul kahtlus, kas "ruumiosa" ja "kvantoleku" vahele saab võrdusmärgi tõmmata. --Pudrunui (arutelu) 5. mai 2021, kell 20:19 (EEST)
- Jah, see on huvitav ja oluline küsimus, millele oleks hea teada selget vastust, mis on ka kinnitatud asjakohase viitega. Ma sattusin hiljuti lugema Rein-Karl Loide raamatut Sissejuhatus Kvantmehaanikasse. Minu meelest on selles raamatus kasutatud ruumiosa ja kvantolekut sünonüümidena või vähemasti vägagi kattuvate mõistetena. Iga järgmise elektronkihi esimene orbitaal (näiteks 2s) on kõrgema energiaga kui eelmise elektronkihi sama tüüpi orbitaal (näiteks 1s) ja kõrgema energiaga orbitaal oma kahe kvantolekuga (mahutab 2 elektroni) tähendab suuremat ruumiosa, kus kaks vastupidise spinniga elektroni tõenäoliselt asuvad/liiguvad/on. Erinevus kvantoleku ja ruumiosa vahel on ilmselt see, et kvantolek on diskreetne, täpse energiaga seisund (sellest ka iga keemilise elemendi täpselt eristuvad joonspektrid) ruumiosa on aga tõenäosuslik ala kus elektroni leida võib, pilv, millel puuduvad täpsed piirjooned. Siiski eristuvad selgelt erinevate orbitaalide kujud, orbitaali tinglikud piirpinnad (kust elektroni leidmise tõenäosus on suur) ja nende kaugused tuumast. Suurema energiaga orbitaal asub tuumast kaugemal. Nimelik (arutelu) 23. detsember 2022, kell 15:24 (EET)
- Lisasin uued viidatud definitsioonid. Orbitaal kui ruumiosa ja orbitaal kui lainefunktsioon on kaks alternatiivset käsitlust. Üks ei välista teist, neid peaks koos esitama. Üldharidustasemel ja kõnekeeles käsitletakse seda kui ruumiosa aatomi ümber, akadeemiliselt lähenetakse sellele kui matemaatilisele funktsioonile, mis võtab arvesse elementaarosakese kvantmehaanilist duaalsust: osake ja laine, samaaegselt. See funktsioon ise füüsilist tähendust ei oma, kuid selle interpreteerimine võimaldab anda hinnangu osakese reaalsele asukohale ruumis. Seda hinnangut saab esitada kahel moel: tõenäosustihedus ja tõenäosus. Kolmas definitsioon muutus üleliigseks (tautoloogia), eemaldasin selle. Võib lahendatuks lugeda, aitäh tähelepanu juhtimise eest. --Pudrunui (arutelu) 7. mai 2021, kell 00:26 (EEST)
- Jah, sissejuhatuses enam vastuolu ei ole. Peaks ikkagi mõtlema sellele, kuidas esitus oleks võimalikult arusaadav, eriti lugejale, kes tahab sissejuhatusest kiiresti põhilise kätte saada. Andres (arutelu) 7. mai 2021, kell 08:29 (EEST)
- On ikka küll vastuolu. Alternatiivselt nimetatakse aatomorbitaaliks ühe elektroni lainefunktsiooni, mis kirjeldab selle elektroni asukohta aatomis. Orbitaalil saab olla kaks elektroni, mis erinevad omavahel spinni poolest, mis elektroni asukohta ei mõjuta. Üks orbitaal, kaks elektroni. Sobiks variant: Alternatiivselt nimetatakse aatomorbitaaliks elektroni lainefunktsiooni, mis kirjeldab selle elektroni asukohta aatomis. See oleks idee poolest õige, ainult et ma ei tea, mida viidatud allikas täpselt ütleb. - Melilac (arutelu) 29. mai 2021, kell 13:21 (EEST)
- Hea tähelepanek. Muudetud. --Pudrunui (arutelu) 2. juuni 2021, kell 16:20 (EEST)
- On ikka küll vastuolu. Alternatiivselt nimetatakse aatomorbitaaliks ühe elektroni lainefunktsiooni, mis kirjeldab selle elektroni asukohta aatomis. Orbitaalil saab olla kaks elektroni, mis erinevad omavahel spinni poolest, mis elektroni asukohta ei mõjuta. Üks orbitaal, kaks elektroni. Sobiks variant: Alternatiivselt nimetatakse aatomorbitaaliks elektroni lainefunktsiooni, mis kirjeldab selle elektroni asukohta aatomis. See oleks idee poolest õige, ainult et ma ei tea, mida viidatud allikas täpselt ütleb. - Melilac (arutelu) 29. mai 2021, kell 13:21 (EEST)
- Jah, sissejuhatuses enam vastuolu ei ole. Peaks ikkagi mõtlema sellele, kuidas esitus oleks võimalikult arusaadav, eriti lugejale, kes tahab sissejuhatusest kiiresti põhilise kätte saada. Andres (arutelu) 7. mai 2021, kell 08:29 (EEST)
Tähed K, L, M, N, O, P, Q tähistavad artikli alguses joonisel elektronkihte. The shells correspond to the principal quantum numbers (n = 1, 2, 3, 4 ...) or are labeled alphabetically with the letters used in X-ray notation (K, L, M, ...). (enwiki artikli https://en.wikipedia.org/wiki/Electron_shell päisest). Sama tähistus on ka Rein-Karl Loide raamatus Sissejuhatus kvantmehaanikasse. (lk 79,80) --Nimelik (arutelu) 22. detsember 2022, kell 21:26 (EET)