Arutelu:Aadu Jõgiaas

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia
  1. Edgar Savisaar: RAAMATU TEGELASED Peaminister: Eesti lähiajalugu 1990-1992, Tartu 2004
See link ei anna midagi. Küll aga võiks mainida, millistel lehekülgedel Jõgiaasast räägitakse. Andres 24. veebruar 2010, kell 16:03 (UTC)

Kas siin on välislinkidena lisatud ka kõik kirjutised, kus asjaosalist lihtsalt mainitud on? --Epp 16. november 2010, kell 06:58 (EET)[vasta]

Siit võeti hästi palju kirjeid välja. Andres 17. november 2010, kell 19:58 (EET)[vasta]

Väljavõetud kirjed võinuks lisada arutelulehele, nyyd on neid sant otsida. --Oop 14. aprill 2011, kell 16:53 (EEST)[vasta]
Ega nende lisamine siis lihtsam polnud kui praegu. Andres 28. aprill 2011, kell 00:01 (EEST)[vasta]
Huvitav, miks yks anonyym pyyab Jõgiaasa parteilist kuuluvust varjata? Kas selles on midagi häbiväärset? --Oop 27. aprill 2011, kell 23:58 (EEST)[vasta]
Nojah, Keskerakond tuli kapist välja, nyyd yritab sama anonyym peita Jõgiaasa väimeest Tarmo Lausingut. Veider. Minu arvates on poliitikute dynastilised sugulussidemed kyll avalikku huvi pakkuv materjal, aga õigupoolest tahaks ma selle kohta mingit yldisemat kokkulepet. --Oop 28. aprill 2011, kell 13:20 (EEST)[vasta]

Tema elusaatust mõjutas Nõukogude Liidu perioodil oluliselt lähisugulane Tõnis Jõgiaas, kellest on võimalik lugeda Miia Jõgiaasa raamatus "Minu nooruse vanglad." Kõlab kaunilt ja ega ma otse väga kahtlegi, aga praegu jääb kyll segaseks, milles see mõju väljendus. --Oop 31. mai 2011, kell 16:44 (EEST)[vasta]


GRU,korduvad jamad KGB-ga, välissõidu keeld, korduvad raadioside kasutamise keelamine, nn ametialase "dopuski" mittesaamine jpm on küllaldane saatuse mõjutamiseks

No siis tuleb see siia kirja panna. Viidetega. Väljamaale sõidu keeld kui mingi kohutav karistus on muidugi jura, välismaale minek oli nõukogude režiimis juba iseenesest saavutus ja selles loas ei olnud midagi enesestmõistetavat. --Oop 3. juuni 2011, kell 22:54 (EEST)[vasta]
Minu meelest see päris nii ei olnud. Välissõidu keeld lihtsalt sai olla ainult nende jaoks, kelle puhul välismaale sõit muus osas oli võimalik. Andres 4. juuni 2011, kell 01:03 (EEST)[vasta]
Panin selle jutu artiklisse kirja, aga selle kohta, et Aadul Tõnise pärast jama tuli, on viidet vaja. Õhkimise kirjelduse tõstsin artiklisse Tõnis Jõgiaas. Muidu paistab, et ebamäärane "lähisugulane" kannatas kohutavamalt (ikkagi välismaasõidukeeld!) kui sambaõhkija ise, kes käis ainult Siberis - mis rangelt võttes on ju eestlase jaoks välismaa.

Ahjaa, suurem jagu pikkade nimekirjade viiteid on puhas butafooria: link ungari raadioamatööride kodulehele ei näita konkreetselt Jõgiaasa kohta mitte midagi. Selliseid "viiteid" pole mõtet panna, raiskavad ainult toimetaja aega. --Oop 6. juuni 2011, kell 10:17 (EEST)[vasta]

GRU ja KGB ülekuulamised,ning seal süüdistustena väljaöeldust ei ole tänaseks mitte mingit jälge. Nii ei leia ka välissõidu ja ametialase "dopuski" keeld viiteid. Samas, isa vennapoeg ei ole mingi ebamäärane sugulus ja uurijatele piisas täielikult sellest faktist. Väljamaale sõidu keeld kui mingi kohutav karistus ei ole jura, sest laevaradisti tööst tuli sel põhjusel loobuda. Küll on olemas dokument 1984.aastast kui Nõukogude sportlasele lubamatute iseloomuomaduste ja poliitiliste motiivide alusel võeti ära raadioamatööriluba, mis peale üheksakuulist uurimist, ning NSVL õigusruumis võitlemist õnnestus tagasi saada! --Es1pz 6. juuni 2011, kell 16:17 (EEST)[vasta]
Selgitan. 1. Vikipeedia on entsyklopeedia. Seega siin ei esitata kellegi aastatepikkuse uurimistöö tulemusi ega isiklikke muljeid, vaid refereeritakse mujal avaldatud andmeid. 2. See tähendab, et kui keegi esineb Vikipeedia tekstis mingi väitega, peaks see olema tõestatav viitega mõnele publitseeritud allikale. Mitte ajaloodokumendile kellegi omanduses või (soovitavalt ka mitte) arhiivis. 3. Viidatavaks allikaks sobib seevastu inimese intervjuu, memuaariraamat vms, kuna kui meie kirjutame, et "X kinnitab, et ta kannatas hirmsaid piinu", on meie väide tõene, kui ta on seda kinnitanud. Kas asjalood nii olid või ei, meie enam tõestada ei saa; kui see on laim, las kaebab soovija X-i kohtusse ning meie teeme hiljem kohtuistungi lehekajastustest kokkuvõtte ("X kinnitab, et ta kannatas hirmsaid piinu, kuid kohus tuvastas, et see väide ei leidnud kinnitust."). 4. See tähendab, et yldistustest praeguse juhtumi juurde tagasi tulles võib viidata Jõgiaasa intervjuudele, tema sugulase Miia Jõgiaasa raamatule, artiklitele Kesknädalas või mis iganes, sest kui keegi loeb hiljem artiklit ning tahab väidet kontrollida, võib ta minna raamatukokku ja seda teha; toredate inimeste kodudes peituvatest dokumentidest pole ses suhtes mingit kasu, nende kohta kohalikus lehes või "Ajaloolises Ajakirjas" avaldatud artiklist aga on. 5. Hyyumärk ei ole argument millegi poolt ega vastu. Nendega võib saavutada vaid selle, et inimese kahtlevad hyyumärgistatud väidetes rohkem kui enne. Sestap on arukas nendega kokkuhoidlikult ringi käia. 6. Jään puhtisiklikult siiski seisukohale, et kui Nõukogude režiimi tingimustes võitsid tuhanded inimesed preemiareisi Siberisse, siis välismaasõidu keeldu on selle kõrval erilise kannatusena esile tõsta kohatu. --Oop 6. juuni 2011, kell 17:25 (EEST)[vasta]

Seda, et minu meelest publikatsioonide loetelu sellisel kujul äratoomine pole vist Vikipeedia asi ja pigem võiks need siit kustutada. -- Ahsoous (arutelu) 5. november 2012, kell 17:08 (EET)[vasta]

Katkised välislingid[muuda lähteteksti]

Võtsin välja katkise välislingi [1], sest ka arhiiviversioonis ei leia ma faktile kinnitust, vt [2]--Bioneer1 (arutelu) 27. august 2014, kell 16:14 (EEST)[vasta]

sama kommentaar ka sellele katkisele välislingile: [3]