Arutelu:7. Jalaväerügement

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

7. jalaväerügement. jalaväerügement kirjutatakse väikese tähega.--Wabariigi parm. (arutelu) 30. september 2012, kell 17:59 (EEST)

Võib-olla omal ajal kirjutati suurega? Andres (arutelu) 30. september 2012, kell 19:08 (EEST)
kas analoogne on nt 7. armee, mis peab olema (vist?) väikese tähega. Me peame ju lähtuma nüüdisaja ortograafiast--Bioneer1 (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 21:47 (EEST)
Ei tea, ma ei ole kindel. Andres (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 22:14 (EEST)
See on ju väga aktuaalne küsimus, vaadake esilehelt praegust nädala artiklit. Taivo 1. oktoober 2012, kell 22:43 (EEST)
Mõned samalaadsed arutelud:
--kanakukk (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 23:23 (EEST).
Eesti keele käsiraamat ütleb: "nimi või suurtäheline nimetus võib olla 1) kohal, ehitisel, 2) asutusel, ettevõttel, organisatsioonil, ühendusel, 3) riigil, osariigil, 4) isikul, olendil, 5) perioodikaväljaandel, 6) teosel, dokumendil, sarjal, rubriigil, 7) ajaloosündmusel, 8) autasul, 9) üritusel, 10) taimesordil, 11) kaubal, 12) sõidukil jne".
Ma ei tea, mis selle "jne" all silmas on peetud, aga miks ei võiks armeel nime olla? Eks 7. Armee üks ütlemata tagasihoidlik kutsung võrreldes SS Leibstandarte Adolf Hitleri või Scoutspataljoniga ole, aga egas' nimi meest riku... Muide, meil on ju ka 8. Eesti Laskurkorpus, 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus ja näiteks 1. Jalaväebrigaad.
Eks kõige targem ole vist keelekorraldajatelt järele küsida. --kanakukk (arutelu) 1. oktoober 2012, kell 23:23 (EEST).
7. armee ehk siis Seitsmes armee, 2. maailmasõda või Teine maailmasõda, siin peaks kõik selge olema... õigemini oli selge, nüüd kodanikud grammatikud lällavad midagi muud.
Nõuka ajal oli kõik selge, 22. Eesti territoriaallaskurkorpus, 8. Eesti laskurkorpus olid grammatiliselt korrektsed, algas suure tähega, kohanimi suure tähega väeosa tüüp väikese. Mõningane segadus saabus peale vabanemist.. Mart Laar näiteks kirjutab 8. Eesti laskurkorpus, Toe Nõmm 8. eesti laskurkorpus... üldiselt segadus on ainult koha/isikunimedega, kõik kirjutavad nime esimese sõna suure tähega ja väeosa tüübi väikese tähega (juhul kui koosneb mitmest nimest). See on aga ainult Eesti ajaloolaste puhul, igasugused tõlkijad/toimetajad kirjutavad kuidas jumal juhatab, tõlkeajalookirjanduse tase on langenud alla igasuguse arvestuse... tihtilugu on asi päris ropp. Ise kahtlustan inglise/saksa keele mõjusid (1. Infantry / 1. Infanterie jne), kus väeosa nime kõik sõnad kirjutatakse suure tähega.--Wabariigi parm. (arutelu) 3. oktoober 2012, kell 19:46 (EEST)
Ajaloosündmuste algustähe ortograafia pole sellega seotud. Siin on tegu organisatsiooni või millegi sarnasega ning ainult esimese sõna suure tähega kirjutamine minu meelest võimalike reeglitõlgendustega kooskõlas pole. Kui eeldada, et tegu on organisatsiooni nimega, siis võiks kasutada läbivat suurtähte, aga pigem siis, kui ametliku nime kirjapilt on tõesti selline ja kui seejuures soovitakse tõesti ka ametlikkust rõhutada (mis siin ja muudes tarbetekstides pole üldiselt vajalik). Kui aga lähtuda sellest, et ilmselt on tegu allüksusega laiema organisatsiooni sees, siis tuleks kirjutada väikes(te)e täh(tede)ega. Kui eesti kirjutatakse väikese tähega, viidatakse sellele, et tegu oli (peamiselt) eestlastest koosnenud väeüksuega, mitte Eesti riigi väeüksusega.
Kuna väikese tähega kirjutamine peaks igal juhul õige olema, ükskõik kas siis kirjeldavalt või nimetavalt (mitteametlikult), siis lihtsuse huvides minu meelest nii võikski kirjutada. Suure tähega kirjutamine võib küll ka sobida, aga selle juures jääks alati lahtiseks, mida esisuurtähe või läbiva suurtähe kasutaja parasjagu mõtles või jumala juhatusel ei mõelnud ning pikemas plaanis tekitab see siin seetõttu segadust.
Teine mõistlik mõte, nagu soovitatud, on küsida keelenõust ja teha parasjagu toru otsa jäänud keelemehe reeglitõlgendus endale reegliks. 88.196.241.249 3. oktoober 2012, kell 22:26 (EEST)


Lappasin veel oma raamatuid, läbivaks nimekirjutusmeetodiks on siiski 7. jalaväerügement, TÜ kodulehel hulk digitseerituid väitekirju, nende hulgas ka Eesti Kaitseväest, minge spikerdage sealt kui kõhklused tekivad. Wabariigi aegseid raamatuid minul riiulis polnud, kuid kahtlustan, et siis kirjutati läbivalt suure tähega (kahtlused pärinevad just praegusel esilehe artiklil, kus allikateks on olnud peaasjalikult enne 1940. aastat välja antud teosed). --Wabariigi parm. (arutelu) 4. oktoober 2012, kell 10:34 (EEST)