Arutelu:ʻAşabīyah

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Võimalik, et asi on ainult minus, kuid viimane lõik tundub kole segane.--WooteleF 25. november 2010, kell 18:07 (EET)

Tuhande li pikkune tee algab esimesest sammust.--Ivo Vahur 25. november 2010, kell 18:38 (EET)

Kuidas kirjeldada eri keeltes, eri aegadel ja eri vaatenurkades antud sõnu ühe ja sama asja eri tasemete ja külgede kohta kümnel real saja sõnaga. Seejuures kõige keerukama ainese kohta: inimelu ja selle liikumapaneva jõu kohta. Tegemist on multidistsiplinaarse ainega. Esitada asja psühhosomaatiline külg koos isiksusliku, sotsiaalse ja ajaloolise, selle peegeldus religioonis ja filosoofias, ajaloos, tõekspidamistes ja arusaamades. Lihtsamalt enam ei saa. Asja mõistmiseks on pandud sinna pilt. Või peab selle meeldivaks valeks lihtsustama. Jutt on inimeste kooselu sünnist. Uue maailma sünnist. Enesestloobuvast usust ja usaldusest. Selle põlvest põlve kasvatamisest ja toitmisest. Soojusest mis seob ja koos hoiab. Mis on tugevam kui surm ja siduvam kui mistahes kütke. Sellest mis inimesed elama, ennast ohverdama ja tegutsema paneb. Mis neid tervikuna hõlmab, mida nad tõsiselt võtavad ja seega usuvad. Erinevates keeltes, erinevatel aegadel ja erinevatest vaatenurkadest. Üks ja sama asi läbi kujundlike piiritluste ja mõisteliste määratluste. Jõust mille läbi on rahvad, riigi, kultuurid ja tsivilisatsioonid tõusnud ja langenud. Milleks ja kellele ma seda Viki-peediad teen? Ja Teie? Selles keeles. Võibolla ma eksin, proovime edasi minna. --Ivo Vahur 25. november 2010, kell 20:46 (EET)

Minu meelest on see pilt ülearune. Andres 26. november 2010, kell 14:09 (EET)

Tegemist pole pildiga vaid hieroglüüf fu piktograafilise vahetu ilminguga. Linnu küünistes olev tibu. Seega viitega. Ühese kuju läbi ühisele vormile. Elu algusega, peamise sidemaga jmt, usalduse täielikkusega. Mater Dei. See on ju see piske Brahama põnn. Allkiri on tõesti kohendamist ja siia suunavust vajav.--Ivo Vahur 26. november 2010, kell 15:00 (EET)
Jääb arusaamatuks, mis on artikli teema. Pealkirjana esitatud sõna on araabia keeles läbi aegade mõistetud erinevana. Aga artikkel peaks rääkima mingist kindlast mõistest, küllap siis Ibn Khaldūni omast. Kui me tahame rääkida millestki, mis on kultuurideülene, siis tuleb jutt organiseerida eestikeelsete mõistete ümber. Kui fu on oluline mõiste, mille kohta eestikeelset sõna pole, siis tuleb selle kohta teha eraldi artikkel. Pilt tuleb varustada selgitava allkirjaga.
See lõik ei sobi sellesse artiklisse ja tundub esitavat originaaluurimust. Ja juttu ei pea kokku suruma.
Artikkel on võtnud aluseks ingliskeelse Vikipeedia esituse, kuid tulemus on veel segasem kui seal. Andres 26. november 2010, kell 23:47 (EET)
Võtsin välja:

Asabiyyast annab ülevaate selle vasteks oleva hiinkeelse hieroglüüfi fu tähendusväli: usk, usaldus ja ustavus. Otseselt on selle piktograafiliseks sisuks hauduma (linnu küüniste all olev tibu), hauduma ka eesti keeles kui haud omaenese individualismile. Sõnale haudumissoojus vastab sanskritis sõna tapas, mis märgib ka luksuse lodevusele vastandatuvat askeesi ja sellest sündivat candali’t (tuld, soojust; tiibeti keeles dumo’t (äge naine, kes suudab hävitada kõik ihaldused ja kired)). Seda tapas’t millega loov jumal Brahma haub välja uue maailma. Sisemist soojust, mis inimesi seob. Fu on samas hiina kultuuri aluseks oleva Muutuste raamatu üks kesksetest terminitest. Mida usalduse kõrval tõlgitakse ka haaramise ja sidumisena, seda isegi selle otses mõttes: vangi võtmise ja allutamisena. Kuid ka tõena, sisemise tõena. Vanas Kreekas oli hiljem roomlaste poolt suurorjanduse käigus ringlusse lastud ladina sõna cultura (kultuur) vasteks paideia (παιδεία), mis tähendas pigem "sisemist kultuuri" ja "lapse kasvatamist". See paideia on ka sõnas entsüklopeedia, mis liidab kokku kreeka termini enkyklios "täielik tsükkel (ring)/süsteem" ja paideia.[1]

Andres 26. november 2010, kell 23:51 (EET)




Andres 26. november 2010, kell 23:47 (EET)


Jutt sarnasusest vabariikluse "filosoofiaga" ei ole korrektne, sest ʻaşabīyah ise ei ole filosoofia ega ideoloogia. Võrrelda saab ainult analoogse mõistega vabariikluse ideoloogias, aga ma ei tea, mis see mõiste võib olla. Andres 26. november 2010, kell 14:09 (EET)

Küllap vist pole korrektne, ei süüvinud. Põhimõte oli selles Rooma pöördes, kui seaduslikkus sai võidu seisuslikkuse üle. See mis neid edasi sidus ja sellises ulatuses tegutsema pani. Mina pidasin seda silmas. Aga mida see Wikipedia artikkel pidas ei tea. Filosoofia elufilosoofia aga mitte distsipliini mõttes.
Tuleb selgemalt kirjutada. Andres 26. november 2010, kell 23:47 (EET)

Kas mõeldud on, et lojaalsus on analoogne mõiste? Andres 26. november 2010, kell 14:10 (EET) november 2010, kell 23:43 (EET)



Sarnasus pole samasus. Üldises mõttes on ʻaşabīyah lihtsalt üldmõiste, mille alla mahub palju konkreetseid juhtumeid. Vist praegu kasutatavatest on kõige täpsem kuid veel üldisem eesti vaste "sidusus". Re-ligion, yoga ... sõnadel on ka veel see kõrvaltähendus (side, siduma). Õigupoolest ma ei teagi selle araabia sõna otsest tähendust. --Ivo Vahur 26. november 2010, kell 15:00 (EET)

'Side' või midagi sarnast.
Lihtsalt see koht on segane. Andres 26. november 2010, kell 23:47 (EET)
Paideia tuleb eraldi artiklina lahti kirjutada. See oli kreeklastele see, mis tegi inimesest inimese. Nii nagu tuleb lahti kirjutada ka dumo, kultuur, askees, religioon, yoga jne. Mis ja kellele saab siin ennem selgeks saada. Või tuleb siin artiklis kõik ära kirjutada?--Ivo Vahur 27. november 2010, kell 00:12 (EET)
Nendest asjadest tulebki kirjutada eraldi artiklites, misjaoks siin? Andres 27. november 2010, kell 00:14 (EET)

Mulle hakkab ähmaselt meenuma. Kas pole sotsiaalteadustes vlksatanud mõiste sotsiaalne sidusus?--Ivo Vahur 26.

  1. [[1]]