Arutelu:Ülle Madise
Huvitav, kas ta võiks olla Tõnu Antoni tütar?--Morel (arutelu) 2. märts 2012, kell 23:26 (EET)
- Selleks tuleks vaadata kas Eesti Majanduse Biograafiline Leksikoni. Kirjastus Ilo. Tallinn, 2003 või muud analoogilist teatmeteost. --Juhan121 (arutelu) 2. märts 2012, kell 23:37 (EET)
- Ühes Ando Lepsi artiklis on öeldud, et ta on Tõnu Antoni tütar. Andres (arutelu) 7. detsember 2014, kell 12:56 (EET)
- Eesti Majanduse Biograafilises Leksikonis (Kirjastus Ilo. Tallinn, 2003) on öeldud neiupõlvenimeks Anton ja isa nimeks Tõnu. Aga kas Tõnu Anton või tema nimekaim? --Juhan121 (arutelu) 7. detsember 2014, kell 23:11 (EET)
- Ando Leps peab silmas sedasama Tõnu Antonit, Riigikohtu liiget. Andres (arutelu) 11. detsember 2014, kell 21:39 (EET)
- Aga siis oleks vaja viidet artiklile...--Juhan121 (arutelu) 12. detsember 2014, kell 00:23 (EET)
- [1], otsustage ise, kui hea allikas see on. Ka kommentaariumides on seda mainitud, nii et küllap see on tõsi. Ülle Madise on öelnud, et ta oma eraelust põhimõtteliselt ei räägi, nii et küllap sellepärast andmeid polegi. Tema abikaasat on ka ühes kommentaaris mainitud, aga sellele allikale ei saa toetuda. Andres (arutelu) 12. detsember 2014, kell 08:50 (EET)
- Aga siis oleks vaja viidet artiklile...--Juhan121 (arutelu) 12. detsember 2014, kell 00:23 (EET)
- Ando Leps peab silmas sedasama Tõnu Antonit, Riigikohtu liiget. Andres (arutelu) 11. detsember 2014, kell 21:39 (EET)
- Eesti Majanduse Biograafilises Leksikonis (Kirjastus Ilo. Tallinn, 2003) on öeldud neiupõlvenimeks Anton ja isa nimeks Tõnu. Aga kas Tõnu Anton või tema nimekaim? --Juhan121 (arutelu) 7. detsember 2014, kell 23:11 (EET)
- Ühes Ando Lepsi artiklis on öeldud, et ta on Tõnu Antoni tütar. Andres (arutelu) 7. detsember 2014, kell 12:56 (EET)
PEREKOND:
Puudub informatsioon perekonna kohta, lapsed, jne. Võiks olla. Tavainimese jaoks.
- Kahjuks meil ei ole rohkem andmeid. Andres (arutelu) 7. detsember 2014, kell 12:56 (EET)
Peaks mainima ka saadet Vanamehed kolmandalt. Andres (arutelu) 7. detsember 2014, kell 13:01 (EET)
"Teema täitja" on imelik nimetus. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 12:42 (EEST)
- Tõenäoliselt on mõeldud (kas riigi poolt sihtfinantseeritava või ülikooli poolt finantseeritava) teadusteema täitajat. Teadusbürokraatia keeles on sellistel teadusteemadel vastutavad täitajad, põhitäitjad ja täitjad. On näha, et see on olnud tal osakoormusega tegevus põhitöö kõrval.--VillaK (arutelu) 8. juuli 2016, kell 13:23 (EEST)
- Jah, ilmselt küll on seda mõeldud. Aga ma arvan, et see ei ole ametikoha nimetus. Minu meelest töökäigus peaks olema ametikoha nimetus. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 13:53 (EEST)
- Teadur, vanemteadur jm on reeglina valitavad ametikohad. Teadusprojekti või teadusteema täitjana võis tal olla küll TTÜga lepinguline suhe, kuid ta ei pruukinud olla valitaval ametikohal, vastasel juhul oleks ta tõenäoliselt selle märkinud - ETISe kandeid teeb iga teadlane ise. Ametikohad on tavaliselt asutuse statuudiga kehtestatud, kuid see ei välista, et ei võiks olla koosseisuväliseid kaastöötajaid, kellega on küll lepinguline suhe, kuid kes ei täida ühtegi ametikohta, seega pole neil ka traditsioonilist ametikoha nimetust. Lepingus lepitakse lihtsalt kokku ülesanded ja selleks võibki olla teadusprojekti täitmine. Teisalt ei näe ma midagi halba, kui tema töökäigus see seos TTÜga on ära märgitud.--VillaK (arutelu) 8. juuli 2016, kell 14:39 (EEST)
- Võib-olla küll, et tal ei olnudki ametikohta.
- Analoogia on tunnitasulise õppejõuga, kellel on leping mingi kursuse lugemiseks, kuid kes ametikohta ei täida.--VillaK (arutelu) 8. juuli 2016, kell 15:28 (EEST)
- Teadur, vanemteadur jm on reeglina valitavad ametikohad. Teadusprojekti või teadusteema täitjana võis tal olla küll TTÜga lepinguline suhe, kuid ta ei pruukinud olla valitaval ametikohal, vastasel juhul oleks ta tõenäoliselt selle märkinud - ETISe kandeid teeb iga teadlane ise. Ametikohad on tavaliselt asutuse statuudiga kehtestatud, kuid see ei välista, et ei võiks olla koosseisuväliseid kaastöötajaid, kellega on küll lepinguline suhe, kuid kes ei täida ühtegi ametikohta, seega pole neil ka traditsioonilist ametikoha nimetust. Lepingus lepitakse lihtsalt kokku ülesanded ja selleks võibki olla teadusprojekti täitmine. Teisalt ei näe ma midagi halba, kui tema töökäigus see seos TTÜga on ära märgitud.--VillaK (arutelu) 8. juuli 2016, kell 14:39 (EEST)
- Jah, ilmselt küll on seda mõeldud. Aga ma arvan, et see ei ole ametikoha nimetus. Minu meelest töökäigus peaks olema ametikoha nimetus. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 13:53 (EEST)
Lisada tuleks ka teaduspublikatsioonid. Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 12:49 (EEST)
Võeti välja järgmine sisu:
Aastal 2007 oli kõne all tema kandidatuur õiguskantsleri ametikohale. Tema kandideerimisele avaldas muu hulgas toetust Riigikogu reformierakonna fraktsioon.[1] Madise nimetati õiguskantsleri kandidaadiks ka 2014. aastal.[2] 20. jaanuaril 2015 nimetas Riigikogu ta õiguskantsleriks, tema ametiaeg oleks alanud 10. märtsil 2015, kuid kuna XII Riigikogu oli selleks hetkeks oma töö lõpetanud, sai Madise anda ametivande XIII Riigikogu teisel istungil, 31. märtsil 2015.[3][4]
Madise on avaldanud artikleid ajakirjanduses ja teadusajakirjades. Ta on osalenud põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel 2002 ja 2008.
Andres (arutelu) 8. juuli 2016, kell 12:57 (EEST)
Teise pildi allkirja on tarvis parandada. Andres (arutelu) 14. juuli 2016, kell 13:04 (EEST)
- Tahtsin seda jälle märkida. Pildil on viis inimest, allkiri loetleb neli. --Andres (arutelu) 16. august 2022, kell 07:58 (EEST)
- ↑ Reformierakond toetab õiguskantsleri kohale Ülle Madiset, 6. detsember 2007
- ↑ "Ilves esitaks õiguskantsleri kandidaadiks Ülle Madise" Postimees, 25. november 2014
- ↑ "Riigikogu nimetas presidendi ettepanekul Ülle Madise uueks õiguskantsleriks", Riigikogu pressiteade, 20. jaanuar 2015.
- ↑ http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/oiguskantsler-ulle-madise-andis-ametivande?id=71139453