Arutelu:Õhusaasteained
Tere! Aitäh artikli eest! Hea ja vajalik teema, paljud punktid on olemas, kuid vormistusega tuleks veel vaeva näha.
VORMISTUS. Vt Vikipeedia märget: Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele (http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vormistusreeglid). Lisa sissejuhatus ja sisukord, mõtle artikkel läbi ning struktureeri.
Alapeatükk „Piirväärtused“ on Riigi Teatajast kopeeritud, kuid allika kopeerimine lubatud ei ole. Peaksid leidma olulisima, otsima, mis sobib sinu artiklisse, ja selle ümber sõnastama.
- lisamärkus:seadustest võib sõna-sõnalt kopeerida tingimusel, et viide on lisatud fakti/väite lõppu--Bioneer1 (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 15:54 (EEST)
GRAMMATIKA. Kasuta eesti keele spellerit. Et sinu tööd hõlbustada, kasutasin ise spelleri abi ja märgin ära keelevead, mida speller üles ei leidnud:
Väävel oksiid > vääveloksiid
Energia ettevõtted > energiaettevõtted
2007 aastal > 2007. aastal
Väävli oksiid põhjustab happelised sademed > Vääveloksiidid põhjustavad happelisi sademeid
Keskkonna pH muutus > keskkonna pH muutuseni
võib raskendada respiratoorsed haigused > võib süvendada respiratoorseid haigusi
- mu meelest võiks ka sõna "raskendada" kasutada; respiratoorsed ehk hingamisteedehaigused--Bioneer1 (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 15:54 (EEST)
lämmastik oksiid > lämmastikoksiid
tekkib kõrgete temperaturi toimel või äikese tormis > tekib kõrge temperatuuriga või äiksetormis
NO kergesti oksüdeerib NO2ks, kui kasutab organiline aine hapniku allikana. > NO oksüdeerub kergesti NO2ks, kui kasutab hapnikuallikana orgaanilist ainet.
NO2 lahkneb tagasi NOks ja happniku radikaalina,mis on kahjulik inimese tervisele ja võib ka põhjustada erinevad haigused hingamis teedel > NO2 muutub tagasi NOks ning võib muutuda hapnikuradikaaliks, mis on inimese tervisele kahjulik, põhjustades hingamisteede haigusi.
Süsininik oksiid > süsinikoksiid
vingugaas: värvimata, lõhnata gaas, mis tekkib organilise aine mittetäielik põlemisel. > vingugaas (CO) on värvita ja lõhnata gaas, mis tekib orgaanilise aine mittetäielikul põlemisel.
Metsade põletus > metsatulekahjud
CO produtseerimine mis seostub inimtegevusega on rohkem: prügilad, transport, tööstus, eneergia saamine. > CO-d toodetakse rohkem inimtegevusega: prügilates, transpordiga, tööstuses, energiasaamise eesmärgil.
CO molekul seob hemoglobiini ja takistab hingamisele. > CO molekul seob hemoglobiini ja takistab hingamist.
Süsinik dioksid > süsinikdioksiid
mis põhjustab kasvuhooneefekt. > mis põhjustab kasvuhooneefekti.
aururõhuga ühendid madala keedu temperatuuriga. > aururõhuga ühendid, mille keedutemperatuur on madal.
Võib põhjustada kroonilised haigused > võib põhjustada kroonilisi haigusi
Tahked ja vedelikud osakesed > tahked ja vedelad osakesed
Oma sisu nad on väikesed tahked või vedelik osakesed, mis asuvad gaasis nagu suspensioon. > Oma sisult on nad väiksed tahked või vedelad osakesed, mis asuvad gaasis, nagu suspensioon.
Loodusliku põlengud > looduslikud tulekahjud
on ohtlikud tervisele: raskendavad bronhiaalsed haigused ja võib põhjustada probleemid südame- veresoontele > on tervisele ohtlikud: süvendavad bronhiaalseid haigusi ja võivad põhjustada südame- ja veresoontehaigusi
vaba radikaalid > vabad radikaalid
Vaba radikaalid on aatomi rühm millel on paritu arv elektroone > Vabad radikaalid on aatomirühm, millel on paaritu arv elektrone
võib reageerida peente osakestega > võivad reageerida peente osakestega
Raskemetallid on need metallid mille tihedus on rohkem kui 5000 kg\m2/ raske metallide näide: vask, nikkel, tsink, kroom, kaadmium, elavhõbe, plii ja arseen. > Raskemetallid on metallid, mille tihedus on rohkem kui 5000 kg\m2/, näiteks vask, nikkel, tsink, kroom, kaadmium, elavhõbe, plii ja arseen.
Konsentratsioonis > koguses
Radioaktiivsed ained võib põhjustada saastetus aatomjaade ümdruses. > Radioaktiivsed ained võivad põhjustada aatomjaamade ümbruses saastatust.
keskkonna sattudes > keskkonda sattudes
atmosfääri kihtidesse > atmosfäärikihtidesse
stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega > stratosfääris ühenditega, mis moodustavad osoonikihi
Ülejäänud trükivigu jne vaata spelleri abiga!
PILDI ALL: Äiketorm nagu NOx allikas, äiketorm põhja Poolas > Äiksetorm on NOx allikas, pildil äiksetorm Põhja-Poolas
KEEMILISED VALEMID. Märgi keemilised valemid korrektselt!
Annn (arutelu) 16. oktoober 2012, kell 10:37 (EEST)
Kas seda ei tuleks siduda teemaga "heitgaasid", mis räägib üsna sama juttu?
- ristviidetena kindlasti tuleks siduda. Ühte artiklisse panna pole ilmselt mõttekas. Heitgaasid on eranditult põletamisest õhku sattuvad; õhusaasteained aga ei pruugi, ehkki sageli on--Bioneer1 (arutelu) 23. oktoober 2012, kell 15:54 (EEST)