Arphi järv
| Arphi järv | |
|---|---|
 | |
| Valgla maad | Armeenia |
| Väljavool | Ahhurjani jõgi |
| Pindala | 20 km² |
| Pikkus | 7,3 km |
| Laius | 4,3 km |
| Keskmine sügavus | 4,2 m |
| Suurim sügavus | 8 m |
| Maht | 90 000 000 m³ |
| Koordinaadid | 41° 4′ N, 43° 38′ E |
  | |
Arphi järv (armeenia keeles Արփի լիճ Arphi litš; türgi keeles Arpa Göl)[1] on järv ja veehoidla Armeenias Širaki maakonnas. Ta asub riigi loodeosas Ašotshkhi platool 2025 meetri kõrgusel ning on pindalaga 20 km². See on Ahhurjani jõe lähe.[2][3]
Arpi järv tekkis vulkaanist tektoonilise maavärina tagajärjel. Aastatel 1946–1950 ehitati Ahhurjani jõele Arphi pais, mis suurendas kunstlikult järve.[2] Raudbetoonist pais on 10 m kõrge ja 80 m pikk.[4] Enne paisu ehitamist oli järve pindala 4,5 km², maht 5 miljonit kuupmeetrit ja see oli 1,6 m sügavune. Veehoidla-järv on 7,3 km pikk ja 4,3 km laiune, pindalaga 20 km², keskmine sügavus 4,2 m (maksimaalselt 8 m) ja maht 90 miljonit kuupmeetrit (umbes 19 korda rohkem kui looduslik järv).[2] Selle maksimaalne mahutavus on 105 miljonit kuupmeetrit.[4] Talvel on see tavaliselt täielikult jääga kaetud.[2][4] Järve toidavad sulavesi[5] ning mitmed allikad ja ojad (Karmirdžur, Jeghadžur, Elar jt).[3] Veehoidlat kasutatakse niisutamiseks ja hüdroenergia tootmiseks, põllumaade niisutamiseks Širaki tasandikul ja Ülem-Ahhurjani jõgikonnas. Talini ja Armaviri kanalid saavad lisavett Arphi järvest.[4]
Järvel on rikkalik taimestik ja loomastik. 1993. aastal määrati see Ramsari alaks[6] ja 2009. aastal rajati järve ümber Arphi järve rahvuspark.[7] Järve ümbruses on vaadeldud üle 140 linnuliigi, kellest pesitses 80–85.[5] Seal asub maailma suurim armeenia kajakate koloonia;[5] seal võib näha ka pelikane ning erinevaid pardiliike ja rändlinde.[4] Piirkond on tunnistatud tähtsaks linnualaks.[8] Ahhurjani kaudu tulevad veehoidlasse Euraasia saarmad ja mügrid.[3][4] Kaladest elavad selle vetes muu hulgas Cyprinus ja Varicorhinus.[2][9] Kalaliikide koguarv suurenes pärast järve muutmist veehoidlaks.[9] Järve kasutatakse kalakasvatuseks ja kalapüügiks.[4] 21. sajandi alguses on inimtegevus järve keskkonnaseisundit negatiivselt mõjutanud. Salaküttimine ja lubamatute püügiviiside kasutamine on vähendanud kalade koguarvu, samuti on märgata perioodilisi veetaseme muutusi.[9]
Arphi järveni pääseb maanteed mööda idast Ghazantšhist või lõunast Amasiast.[5] Järve ületamiseks kasutatakse väikeseid paate.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Lynch, H. F. B. (2020). Armenia, Travels and Studies, Volume 1 (1 ed.). Frankfurt am Main: Outlook Verlag GmbH. Lk 422. ISBN 9783752410174. Vaadatud 16. juulil 2022.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Hakobyan, T. Kh.; Melik-Bakhshyan, St. T.; Barseghyan, H. Kh. (1986). "Arpʻi" Արփի. Hayastani ev harakitsʻ shrjanneri teghanunneri baṛaran Հայաստանի և հարակից շրջանների տեղանունների բառարան (armeenia). Kd I. Yerevan State University Publishing House. Lk 514.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Poghosyan, A. (1976). "Arpʻi lchi jrambar" Արփի լճի ջրամբար. Hambardzumjan, Viktor (toim). Haykakan sovetakan hanragitaran Հայկական սովետական հանրագիտարան (armeenia). Kd 2. Yerevan. Lk 155.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 Ayvazyan, H. M.; et al., toim-d (2006). Hayastani bnashkharh hanragitaran Հայաստանի բնաշխարհ հանրագիտարան (armeenia). Yerevan: Armenian Encyclopedia Publishing House. Lk 146. ISBN 5-89700-029-8.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Holding, Deirdre (2014), Armenia with Nagorno Karabagh: The Bradt Travel Guide, The Globe Pequot Press, lk 233–234
- ↑ "Lake Arpi". Ramsar Sites Information Service. 1. jaanuar 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2022. Vaadatud 16. septembril 2023.
- ↑ "Arpʻi lich" Արփի լիճ. Armenian Geographic (armeenia). Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2021. Vaadatud 16. septembril 2023.
- ↑ "Important Bird and Biodiversity Areas - IBAs of Armenia". Armenian Bird Census Council. 2015. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2017. Vaadatud 29. oktoobril 2017.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Pipoyan, S. Kh.; Malkhasyan, A. H. (2014). "Hayastani petakan argelotsʻneri ev azgayin parkeri dzknashkharhě" Հայաստանի պետական արգելոցների և ազգային պարկերի ձկնաշխարհը. Biological Journal of Armenia (armeenia). 66 (1): 22–23 – cit. via Pan-Armenian Digital Library.