Arnold Ahman
Arnold Aleksander Ahman (ka Achmann, Ahmann; 6. juuni (vkj)/ 18. juuni 1896 Kõrgepalu, Tsooru vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa[1] – 23. aprill 1976 Hamilton, Ontario, Kanada) oli eesti ehitusinsener.
Ta õppis aastatel 1914–1916 Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis.
Ta õppis 1916–1917 Keiserliku Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonnas ja 1917–1918 iia Polütehnilises Instituudis ehitust (kool oli sellal evakueeritud Moskvasse).
Ta katkestas õpingud, sest võttis alates 28. novembrist 1918 vabatahtlikuna osa Vabadussõjast.
Ta õppis aastatel 1922–1926 Berliini Tehnikakõrgkoolis, mille lõpetas ehitusinsenerina.[2]
Ta põgenes Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Saksamaale. Ta siirdus sealt 1948. aastal Rootsi ja sealt 1951. aastal Kanadasse.
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
- 1930–1940 – Kohtu- ja Siseministeerium, ehitusala konsultant
- 1948–1951 – Allmänna Ingeniörsbyrån AB (Rootsi)
Töid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1931 – Keskvangla üksikkambrihoone (valmis 1932)
- 1933 – Keskvangla sidehoone (valmis 1934)
Arvatavasti olid tema tööd ka:
- 1936 – Keskvangla uus turbaladu (valmis 1936)
- 1937 – Rakvere uus vangla (jäi ehitamata)
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vend oli sõjaväelane Eduard Ahman.