Mine sisu juurde

Arno Pikamäe

Allikas: Vikipeedia

Arno (Arnold) Pikamäe (29. august 1929 Holstre vald, Viljandimaa28. aprill 1992 Tallinn) oli eesti keeleteadlane-leksikograaf, soome-eesti ja eesti-soome sõnaraamatute autoreid.[1]

Arno Pikamäe oli maatöölise poeg.[1]

Lõpetas 1948. aastal Viljandi 2. Keskkooli, 1953 Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse osakonna soome-ugri keelte erialal, 1956 aspirantuuri, filoloogiakandidaat (1957, TRÜ), väitekiri "Tüveline astmevaheldus läänemeresoome keeltes ja lapi keeles". Oli 1957–1989 Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi (KKI) sõnaraamatute (leksikoloogia) sektori noorem- ja vanemteadur.[1]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: eesti keele leksikograafia. Olnud seotud peamiselt "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatuga" – oli üks koostamispõhimõtete väljatöötajaid, koostamisjuhendi (mille kohta avaldas ka artikleid teadusväljaannetes) loojaid ning sõnaraamatute autoreid ja sõnaraamatu toimetajaid. Osales ka soome-eesti ja eesti-soome tõlkesõnaraamatute koostamisel. Üle 10 teadustrükise.[1]

  • Tüveline astmevaheldus läänemeresoome keeltes ja lapi keeles. // TRÜ Toim 50 (1957)
  • Eesti keele vältesüsteemist. // Emakeele Seltsi aastaraamat 4 (1959)
  • Tänapäeva kirjakeele seletav sõnaraamat ja selle koostamise põhimõtteid. // KKI uurimused VI (1961)
  • Soome-eesti sõnaraamat (kaasautor K. Pihel). Tallinn, 1965, 1971, 1986, 1993, 1999
  • Eesti-soome sõnaraamat (kaasautor). Helsingi 1971
  • Tallinn, 1972, 1993, 1995, 2001
  • Virolais-suomalainen sanakirja (kaasautor). Helsinki 1988
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • Karelson, R. Arno Pikamäe. In memoriam. // KK (1997) 7, 447–448

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.