Arkadi Rotenberg
Arkadi Rotenberg Аркадий Романович Ротенберг | |
---|---|
Lisa pildiallkiri. | |
Sünniaeg |
15. detsember 1951 Leningrad, NSV Liit |
Kodakondsus | Venemaa |
Arkadi Romanovitš Rotenberg (sündinud 15. detsembril 1951 Leningradis) on vene miljardär, president Vladimir Putini lähedane tuttav,[1] kellega koos on harrastanud sambot ja judot.
Arkadi Rotenberg on üks Venemaa rikkamaid inimesi. [1] [2]
Elukäik ja tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Rotenberg sündis Leningradis juudi perekonnas. Isa oli telefonivabriku asedirektor, mis andis perele võimaluse elada talle endale kuuluvas korteris. 12-aastaselt asus tegelema judoga samas treeningurühmas tulevase Venemaa presidendi Vladimir Putininiga ja oli tema sparringupartner. 1978. aastal lõpetas Lesgafti-nimelise Riikliku Kehakultuuri Ülikooli Leningradis ja asus tööle judotreenerina. Pärast Vladimir Putini naasmist Venemaale 1990. aastal oli tema judotreener.
1998. aastal sai Putini (tollal Peterburi aselinnapea) toetusel ja naftamagnaadi Gennadi Timtšenko finantseerimisel loodud professionaalse judoklubi Yavara-Neva peadirektoriks, Putinist sai klubi aupresident. Klubi on võitnud üheksa Euroopa karikat ja kasvatanud neli olümpiavõitjat. Klubil on Peterburis riigi finantseeritud 180 miljonit USA dollarit maksnud spordikompleks koos tuhandekohalise areeni ja jahtklubiga.[3]
Pärast Putini saamist Venemaa presidendiks loodi Venemaal riiklik viinatööstus Rosspirtprom, mis hõlmas 30% Venemaa viinaturust, seda kontrollima pandi Rotenberg.[3] 2001. aastal oli üks SMP panga (Акционерное общество Банк «Северный морской путь») asutajaist, alates 2004. aastast panga direktorite nõukogu esimees.[4] 2002. aastal asutas koos vend Boriss Rotenbergiga ettevõtted Trubnaja Promõšlennostj (Трубная промышленность) ja Trubnõi metalloprokat (Трубный металлопрокат), mis täitsid Gazpromi torutellimusi.[5] Tundub, et Gazprom maksis Rotenbergile sageli turuhinnast kõrgemat hinda. 2007. aastal lükkas Gazprom tagasi varasema plaani ehitada 500 km pikkune torujuhe ja maksis Rotenbergile selle asemel 45 miljardit dollarit, kolm korda enam tavalisest hinnast, et ehitada põhjapolaarjooneni 2400 km pikkune gaasitoru. 2008. aastal asutas ta ettevõtte Stroigazmontaž (SGM) (Стро̀йга̀змонта́ж), mis tegeleb gaasi- ja naftajuhtmete ehitusega. Järgmisel aastal teenis ettevõte tulu üle 2 miljardi dollari. Seejärel ostis Rotenberg Põhja-Euroopa toruprojekti, mis tarnis lõpuks 90% Gazpromi suure läbimõõduga torudest ja töötas 30% kasumimarginaaliga, mis on kaks korda suurem keskmisest.[3] 2008. aasta suvel omandas ta 8,39 miljardi rubla eest Gazpromi investeerimisprogrammi elluviimisele spetsialiseerunud Volgogradneftemaši (nafta- ja gaasiseadmete tootja) ning neli ehitusettevõtet: Lengazspetsstroi, Spetsgazremstroi, Krasnodargazstroi ja Volgogaz kogukäibega 43,5 miljardit rubla.[5]
Märtsis 2011 ostis 100% seni Gazpromile kuulunud gaasiammutusfirma Gazprom burenije (Газпром бурение) aktsiatest.[6] 2014. aastal müüs ta firma oma pojale Igor Rotenbergile.[7]
2014. aasta Sotši taliolümpiamängude ehitustöödeks sai Rotenberg lepinguid üle 7 miljardi dollari eest, sealhulgas mööda rannikut kulgev kaks miljardit dollarit maksnud kiirtee. Tema firma ehitatud Sotši minev veealune gaasitoru kujunes kolm korda kallimaks kui oli Euroopa praktikas keskmine maksumus.[3]
Alates 2013 kooliõpikuid väljaandva kirjastuse Prosveštšenije (Просвещение) juhatuse esimees, mis oli just äsja Rotenbergi finantseerimisel erastatud. Samal 2013. aastal asutas Venemaa haridusministeerium kõigi õpikute kontrollimiseks sisenõukogu. Enamus teistes kirjastustes välja antud õpikuid ei saanud sisenõukogu heakskiitu, mille tõttu võitis kirjastus Prosveštšenije järgmiseks 2014. aastaks umbes 70% Venemaa uute õpikute lepingutest. Venemaa poolt annekteeritud Krimmi 2014. aastal saadetud õpikutest oli suisa 80% kirjastatud Prosveštšenijes.[8]
Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi 30. jaanuari 2015 otsuse kohaselt oli üle Kertši väina Krimmi ehitatava Kertši väina silla ainukene töövõtja Rotenbergile kuuluv Stroigazmontaž.[9] 20. mail 2018 autosilda avades lubas Rotenberg, et sild püsib vähemalt sada aastat.[10] Detsembris 2015 valiti Stoigazmontaž ehitama Siberisse 197,8 miljardit rubla maksvat gaasijuhet.
2019. aastal müüs ta oma osaluse Stroigazmontažis Gazpromi tütarettevõttele Gazpromstroi. Müügist saadud 75 miljardit rubla kavatses ta Venemaale investeerida. Aastatel 2014–2018 oli Stroigazmontaž tulu 1,5 triljonit rubla ja makstud dividendide summa 77 miljardit rubla.[11]
Ta on elukutseliste jäähokiklubi Moskva Dünamo president.
2019. aastal hindas ajakiri Forbes Rotenbergi varanduse väärtuseks 2,6 miljardit dollarit, tema huvid on esindatud paljudes ärivaldkondades: ta kontrollib sildu, maanteid ja raudteid ehitavat Mostotresti (94,2%, 2018. aasta tulud – 133 miljardit rubla), mineraalväetisi tootvat Minudobrenijat (Минудобрения) (80%, tulu 2018. aastal – 33,6 miljardit rubla) ning omab lisaks 35% TPS Avias, mis hoiab enda kontrolli all rahvusvahelist Šeremetjevo lennujaama, 50% SMP Pangast jne.[11]
Sanktsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]20. märtsil 2014 kehtestas USA ja 30. juulil 2014 Euroopa Liit vendade Arkadi ja Boriss Rotenbergi suhtes viisa- ja majandussanktsioonid.[12][13]
Sanktsioonide tulemusena lõpetasid Visa ja MasterCard SMP panga teenindamise.[14] 23. septembril 2014 arestis Itaalia tema sealsed varad: neli villat Sardiinias ja Tarquinias, hotell Roomas, kokku Itaalia ajalehe Corriere della Sera andmetel 30 miljoni euro eest.[3] Samal aastal külmutas USA tema vara 65 miljoni USA dollari eest.[15] 21. juunil 2018 kandis Ukraina tema ja ta perekonna oma musta nimekirja.[16]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2001 – Venemaa teeneline treener[17]
- 2013 – Sõpruse orden
- 2020 – Venemaa Föderatsiooni töökangelane[18]
- 2022 – orden Teenete eest Isamaa ees 3. järk[19]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Аркадий Ротенберг | Forbes.ru
- ↑ Squires, Nick; Parfitt, Tom (23. september 2014). "Italy seizes £24m of real estate belonging to Vladimir Putin's judo partner". The Telegraph. Vaadatud 30. september 2014.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 https://www.newyorker.com/magazine/2017/05/29/putins-shadow-cabinet-and-the-bridge-to-crimea
- ↑ https://www.kommersant.ru/doc/1361636
- ↑ 5,0 5,1 https://www.kommersant.ru/doc/1361793
- ↑ https://www.vedomosti.ru/business/articles/2011/03/21/bur_rotenberga
- ↑ https://www.rbc.ru/business/30/10/2014/5451fe1bcbb20f3bfdc60edb
- ↑ https://www.nytimes.com/2014/11/02/world/europe/putins-friend-profits-in-purge-of-schoolbooks.html
- ↑ http://government.ru/docs/16686/
- ↑ https://ria.ru/20180520/1520950930.html
- ↑ 11,0 11,1 https://www.rbc.ru/business/07/11/2019/5dc435e29a7947503d73b369
- ↑ Treasury Sanctions Russian Officials, Members Of The Russian Leadership’s Inner Circle, And An Entity For Involvement In The Situation In Ukraine, www.treasury.gov, March 20, 2014
- ↑ COUNCIL IMPLEMENTING REGULATION (EU) No 826/2014 of 30 July 2014 implementing Regulation (EU) No 269/2014 concerning restrictive measures in respect of actions undermining or threatening the territorial integrity, sovereignty and independence of Ukraine, Official Journal of the European Union
- ↑ Putin’s Shadow Cabinet and the Bridge to Crimea, www.newyorker.com, May 29, 2017
- ↑ https://www.europarl.europa.eu/EPRS/EPRS-Briefing-579084-Sanctions-over-Ukraine-impact-Russia-FINAL.pdf Pp. 6.
- ↑ https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/ukraine-adds-russian-parties-to-blacklist.html?cn-reloaded=1
- ↑ Ротенберг, Аркадий Романович. tass.ru
- ↑ Krimmi silla eest: Putin omistas sõbrale töökangelase aunimetuse, Õhtuleht, 17. märts 2020
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2022. Vaadatud 20. juunil 2023.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ротенберг Аркадий Романович. Досье
- Биография Аркадия Ротенберга
- Forbes: Arkadi Rotenberg
- Ukraine crisis: Russia and sanctions. BBC News Online]]. 12. september 2014