Arkadi Rotenberg

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Arkadi Rotenberg
Аркадий Романович Ротенберг
Arkadi Rotenberg - Moscow Kremlin 29 Oct 2013 (crop).jpg
Sündinud 15. detsember 1951 (69-aastane)
Leningrad, NSV Liit
Kodakondsus Venemaa Venemaa

Arkadi Rotenberg (sündinud 15. detsembril 1951 Leningradis) on vene miljardär, president Vladimir Putini lähedane tuttav,[1] kellega koos on tegelenud sambo ja judoga.

Arkadi Rotenberg on üks Venemaa rikkamaid inimesi. [1] [2]

Elukäik ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Sündis Leningradis juudi perekonnas. Isa oli telefonivabriku asedirektor, mis andis perele võimaluse elada omas eraldi korteris. Kaheteistaastaselt asus tegelema judoga samas treeningrühmas tulevase Venemaa presidendi Vladimir Putininiga ja oli tema sparringpartner. 1978. aastal lõpetas Lesgafti-nimelise Riikliku Kehakultuuri Ülikooli Leningradis ja asus tööle judotreenerina. Pärast Vladimir Putini naasmist Venemaale 1990. aastal oli tema judotreener.

1998. aastal sai Putini (tollal Peterburi aselinnapea) toetusel ja naftamagnaadi Gennadi Timtšenko finantseerimisel loodud professionaalse judoklubi "Yavara-Neva" peadirektoriks, Putinist sai klubi aupresident. Klubi on võitnud üheksa Euroopa karikat ja kasvatanud neli olümpiavõitjat. Klubil on Peterburis riigi finantseeritud 180 miljonit USA dollarit maksnud spordikompleks koos tuhandekohalise areeni ja jahtklubiga.[3]

Pärast Putini tõusmist Venemaa presidendiks loodi Venemaal riiklik viinatööstus Rosspirtprom, mis hõlmas 30% Venemaa viinaturust, seda kontrollima pandi Rotenberg.[4] 2001. aastal oli üks SMP panga asutajaist (Акционерное общество Банк «Северный морской путь»), alates 2004. aastast panga direktorite nõukogu esimees.[5] 2002. aastal asutas koos venna Borissiga ettevõtted "Torutööstus" ("Трубная промышленность") ja "Torumetallide valtsimine" ("Трубный металлопрокат"), mis täitsid Gazpromi torutellimusi.[6] Tundub, et Gazprom maksis Rotenbergile sageli kõrgendatud hindu. 2007. aastal lükkas Gazprom tagasi varasema plaani ehitada 500 km pikkune torujuhe ja maksis Rotenbergile selle asemel 45 miljardit dollarit, kolm korda enam tavalisest hinnast, et ehitada põhjapolaarjooneni 2400 km pikkune gaasitoru. 2008. aastal asutas ta ettevõtte Stroigazmontaž (SGM) (Стро̀йга̀змонта́ж), mis tegeleb gaasi- ja naftajuhtmete ehitusega. Järgmisel aastal teenis ettevõte tulu üle 2 miljardi dollari. Seejärel ostis Rotenberg Põhja-Euroopa toruprojekti, mis tarnis lõpuks 90% Gazpromi suure läbimõõduga torudest ja töötas 30% -lise kasumimarginaaliga, mis on kaks korda suurem keskmisest.[7] 2008. aasta suvel omandas ta 8,39 miljardi rubla eest Gazpromi investeerimisprogrammi elluviimisele spetsialiseerunud Volgogradneftemaši (nafta- ja gaasiseadmete tootja) ning neli ehitusettevõtet - Lengazspetsstroi, Spetsgazremstroi, Krasnodargazstroi ja Volgogaz kogukäibega 43,5 miljardit rubla.[8]

Märtsis 2011 ostis 100% seni Gazpromile kuulunud gaasipuurimisfirma "Gazprom burenije" ("Газпром бурение") aktsiatest.[9] 2014. a. müüs ta firma oma pojale Igor Rotenbergile.[10]

2014.a. Sotši taliolümpiamängude ehitustöödeks sai Rotenberg lepinguid üle 7 miljardi dollari eest, sealhulgas mööda rannikut kulgev kaks miljardit dollarit maksnud kiirtee. Tema firma poolt ehitatud Sotši minev veealune gaasitoru kujunes kolm korda kallimaks, kui Euroopa keskmine.[11]

Alates 2013 kooliõpikuid väljaandva kirjastuse "Haridus" ("Просвещение") juhatuse esimees, mis oli just eelnevalt Rotenbergi finantseerimisel erastatud. Samal 2013. aastal asutas Venemaa haridusministeerium kõigi õpikute kontrollimiseks sisenõukogu. Enamus teiste kirjastuste poolt väljaantud õpikuid ei saanud sisenõukogu heakskiitu, mille tõttu võitis kirjastus "Haridus" järgmiseks 2014. aastaks umbes 70% Venemaa uute õpikute lepingutest. Venemaa poolt annekteeritud Krimmi 2014.a. saadetud õpikutest oli suisa 80% kirjastatud "Hariduse" poolt.[12]

Venemaa peaministri Dmitri Medvedevi 30. jaanuari 2015 otsuse kohaselt oli üle Kertši väina Krimmi ehitatava silla ainukene töövõtja Rotenbergile kuuluv "Stroigazmontaž".[13] 20. mail 2018 autosilda avades lubas Rotenberg, et sild püsib vähemalt sada aastat.[14] Detsembris 2015 valiti "Stoigazmontaž" ehitama Siberisse 197,8 miljardit rubla maksvat gaasijuhet.

2019.a. müüs ta oma osaluse "Stroigazmontažis" Gazpromi tütarettevõttele "Gazpromstroi". Müügist saadud 75 miljardit rubla kavatseb ta Venemaale investeerida. Aastatel 2014–2018 oli Stroigazmontaž tulu 1,5 triljonit rubla ja makstud dividendide summa 77 miljardit rubla.[15]

Professionaalse jäähokiklubi "Moskva Dünamo" president.

2019. aastal hindas Forbes Rotenbergi varanduseks 2,6 miljardit dollarit, tema huvid on esindatud erinevates ärivaldkondades: ta kontrollib sildu, maanteid ja raudteid ehitavat Mostotresti (94,2%, 2018. aasta tulud - 133 miljardit rubla), mineraalväetisi tootvat "Minudobrenijat" ("Минудобрения") (80%, tulu 2018. aastal - 33,6 miljardit rubla) ning omab lisaks 35% TPS Avias, mis kontrollib Šeremetjevo rahvusvahelist lennujaama, 50% SMP Pangast jne.[16]

Sanktsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

20. märtsil 2014 kehtestas USA ja 30. juulil 2014 Euroopa Liit vendade Arkadi ja Boriss Rotenbergide suhtes viisa- ja majandussanktsioonid.[17][18]

Sanktsioonide tulemusena lõpetasid "Visa" ja "MasterCard" SMP panga teenindamise.[19] 23. septembril 2014 arestis Itaalia tema sealsed varad: neli villat Sardiinias ja Tarquinias, hotell Roomas, kokku Itaalia ajalehe Corriere della Sera andmetel 30 miljoni euro eest.[20] Samal aastal külmutas USA tema vara 65 miljoni USA dollari eest.[21] 21. juunil 2018 lisas Ukraina tema ja tema perekonna oma musta nimekirja.[22]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Аркадий Ротенберг | Forbes.ru
  2. Squires, Nick; Parfitt, Tom (23. september 2014). "Italy seizes £24m of real estate belonging to Vladimir Putin’s judo partner". The Telegraph. Vaadatud 30. september 2014. 
  3. https://www.newyorker.com/magazine/2017/05/29/putins-shadow-cabinet-and-the-bridge-to-crimea
  4. https://www.newyorker.com/magazine/2017/05/29/putins-shadow-cabinet-and-the-bridge-to-crimea
  5. https://www.kommersant.ru/doc/1361636
  6. https://www.kommersant.ru/doc/1361793
  7. https://www.newyorker.com/magazine/2017/05/29/putins-shadow-cabinet-and-the-bridge-to-crimea
  8. https://www.kommersant.ru/doc/1361793
  9. https://www.vedomosti.ru/business/articles/2011/03/21/bur_rotenberga
  10. https://www.rbc.ru/business/30/10/2014/5451fe1bcbb20f3bfdc60edb
  11. https://www.newyorker.com/magazine/2017/05/29/putins-shadow-cabinet-and-the-bridge-to-crimea
  12. https://www.nytimes.com/2014/11/02/world/europe/putins-friend-profits-in-purge-of-schoolbooks.html
  13. http://government.ru/docs/16686/
  14. https://ria.ru/20180520/1520950930.html
  15. https://www.rbc.ru/business/07/11/2019/5dc435e29a7947503d73b369
  16. https://www.rbc.ru/business/07/11/2019/5dc435e29a7947503d73b369
  17. https://www.treasury.gov/press-center/press-releases/Pages/jl23331.aspx
  18. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=OJ:L:2014:226:FULL&from=EN#page25
  19. https://www.newyorker.com/magazine/2017/05/29/putins-shadow-cabinet-and-the-bridge-to-crimea
  20. https://www.newyorker.com/magazine/2017/05/29/putins-shadow-cabinet-and-the-bridge-to-crimea
  21. https://www.europarl.europa.eu/EPRS/EPRS-Briefing-579084-Sanctions-over-Ukraine-impact-Russia-FINAL.pdf Pp. 6.
  22. https://www.kyivpost.com/ukraine-politics/ukraine-adds-russian-parties-to-blacklist.html?cn-reloaded=1
  23. Ротенберг, Аркадий Романович. tass.ru
  24. KRIMMI SILLA EEST: Putin omistas sõbrale töökangelase aunimetuse, Õhtuleht, 17. märts 2020

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]