Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ

PLUSS OÜ on Eesti arhitektuuribüroo. Arhitektuuribüroo asutati aastal 2002 ning on sellest alates projekteerinud rohkem kui miljon ruutmeetrit ühiskondlikke hooneid, kortermaju ja eramuid – nii uusehitisi kui renoveeritavaid ja restaureeritavaid hooneid. Teostatud projektid varieeruvad oma suuruselt ja stiililt, tööde läbiv joon on funktsionaalsus ja arhitektuurne kvaliteet.

Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ partnerite hulka kuuluvad arhitektid Indrek Allmann, Indrek Suigusaar ja Tarmo Miller, tegevjuht Katrin Ventsel ning projekteerimise juht Mihkel Ehrpas. Kokku töötab büroos seitseteist oma ala tippspetsialisti. Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ arhitektid kuuluvad Eesti Arhitektide Liitu.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Arhitektuuribüroo Pluss OÜ on vastutustundliku arhitektuuri idee kandjaid Eestis, keskendudes oma tegevuses jätkusuutlikele lahendustele ning uute rohetehnoloogiate rakendamisele. Seejuures paneb büroo olulist rõhku laiema valdkondliku teadlikkuse tõstmisele läbi erinevate ühiskondlike tegevuste, nagu loengud, artiklid, toetused, visiooniprojektid, välispartnerite kaasamine ja osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides.

Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ käekirja iseloomustab hea keskkonnatunnetus, kasutajasõbralikkus, kõrge tehniline tase ja leidlik materjalivalik. PLUSS OÜ on tuntumaid rohebüroode, keskkonnasäästlike arenduste, tehnoloogiliselt keerukate objektide ja suurte taristuprojektide kavandajaid Eestis. Näiteks on PLUSS OÜ arhitektide loodud Eesti esimesed rohebürood, Noblessneri sadama-ala kontseptsioon ja Lurichi kvartal Ülemiste linnakus ning mitmete meditsiiniasutuste arhitektuursed lahendused. Samuti on arhitektuuribüroo PLUSS OÜ osalenud mahukate suurprojektide ideekavandite väljatöötamisel, nagu Rail Balticu Pärnu Terminali arhitektuurivõistluse võitnud töö „WaterStrider“, Tallinn-Helsingi tunneli ideekavand „Talsingi“ ning Hundipea kliimaneutraalse linnaosa kontseptsioon.

Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ arhitektid on osalenud erinevate kultuuriväärtuste renoveerimisprojektide loomisel, nagu Estonia teatrimaja restaureerimine ja Eesti Draamateatri hoone renoveerimine. Teostatud projektide rõhuasetus on alati hoolikal ning kõiki aspekte arvestavalt planeerimisel, et luua kvaliteetne tervikkeskkond.

PLUSS OÜ oli esimesi arhitektuuribüroosid Eestis, kuhu loodi tegevjuhi ametikoht, kes tegutseb erinevate objektide projekteerimise juhina ning komplekteerib arhitektuursete lahenduste loomiseks professionaalsed loovmeeskonnad. See annab büroole võimaluse teostada projekteerimise peatöövõttu, alates loodava keskkonna planeerimisest kuni taotluseelarvete koostamise ja autorijärelevalveni.

Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ lähtub põhimõttest, et arhitekt töötab efektiivselt, kui saab keskenduda loomingule ning tal on toeks toimiv meeskond. Büroo juhtimisel võetakse arvesse iga arhitekti isiklikku ambitsiooni. Arhitektuuribüroo PLUSS OÜ arhitektid on pälvinud erialaseid auhindu nii Eestis kui ka välismaal.

Valitud töid[muuda | muuda lähteteksti]

WTC Tallinna keskus, Parda tn 3, 5, 7 ja 9; Ahtri 12 ja 8; Jõe 9 ärimajad, Tallinn
Hundipea kliimaneutraalse linnaosa kontseptsioon, Tallinn
Ärihoone Alma Tomingas, Sepise 7, Tallinn. Rahvusvaheline konkurss, 1. koht
Rail Baltic Pärnu reisijate terminal ja ümbritsevad alad. Rahvusvaheline konkurss, 1. koht
Haljala Kool, Haljala vald. Arhitektuurivõistlus, 1. koht
Asula 8a/8b, Madli 1, Tallinn, eluhoone. Arhitektuurivõistlus, 1. koht
Lurichi kvartali hoonestus Ülemiste Citys, Tallinn
Allveelaeva 2, Tallinn, äripindadega kortermaja
Allveelaeva 4, Tallinn, äripindadega kortermaja. Arhitektuurivõistlus, 1. koht. Projekteerimise peatöövõtt
Siili kvartali kortermajad Tartus (Siili tn 3, Siili tn 1)
Pärnu mnt 113, Tallinn, ärimaja. Arhitektuurivõistlus, 1. koht
Sepapaja 10, Tallinn, ärimaja. Arhitektuurivõistlus, 1. koht
Skanstes Street 25 ja 27, Riia, büroohoone
Pärnu mnt 31/33, Tallinn, äri- ja eluhoone. Arhitektuurivõistlus, 1. koht
Ehitajate tee 91/93, Kadaka 141 kortermajad
Valukoja 10, Tallinn, büroo- ja majutushoone. Aasta arendusprojekt 2020
Kulinaaria OÜ tootmishoone, Taevakivi 7, Tallinn
Noblessneri äri- ja elukvartal. Staapli tn 3, 4, 8, 12, Tallinn. Rahvusvaheline konkurss, 1. koht. Aasta arendusprojekt 2019. Baltic Real Estate Awards 2020, parim linnaruumi uuendamine
Järvevana tee 7b büroohoone, Tallinn
Poordi 1, Tallinn, elu- ja ärihoone. Arhitektuurivõistlus, 1. koht
Kentmanni 6 elu- ja ärihoone, Tallinn
SA Põhja Eesti Regionaalhaigla, C-korpus, J. Sütiste tee 19, Tallinn
SA Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise Keskus, Tallinn
Panorama City kaubandus- ja meelelahutuskeskus, Tallinn
Stroomi kaubanduskeskus, Madala tn 5a - Tuulemaa tn 20, Tallinn
Veskimetsa Ratsaspordibaas, Paldiski mnt 135, Tallinn
Puidust eksperimentaalne ja energiaefektiivne ärihoone, Paldiski mnt 135, Tallinn
Eesti Energia kaevandusalade revitaliseerimine spordikeskuseks, Aidu sõudekanal
Aidu sõudebaasi hoonestus, Aidu
Eisma sadama sipelgakuuri juurdeehitus ja väikevormid, Eisma, Lääne-Virumaa
AS Ida-Tallinna Keskhaigla majandushoone, Ravi tn 18, Tallinn
Rahvusooperi Estonia teatrihoone ja vahekorpuse renoveerimine, Estonia pst 4, Tallinn
Eesti Draamateatri rekonstrueerimine, Pärnu mnt 5, Tallinn

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

2020 – Baltic Real Estate Award. „Parim linnaruumi uuendus“ (Noblessneri sadam)
2018 – Eesti Arhitektuuripreemiad 2018, väikeobjekti eripreemia “VÄIKE”: Eisma sadama sipelgakuuri juurdeehitus ja väikevormid (autor Indrek Allmann)
2017 – Aasta Puitehitis 2017. Äramärkimine: Eisma sadama abihoone (autor Indrek Allmann)
2015 – Aasta Puitehitis 2015. Raitwoodi fassaadiauhind: Sõpruse pst 157 ärimaja Tallinnas (autor Indrek Suigusaar)
2015 – Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia. Parim kodu: Eisma sadamahoone (autor Indrek Allmann, sisearhitekt Mari Kurismaa)
2014 – Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti auhind. “Parimad restaureeritud mälestised”: Laidoneri villa, Õllepruuli tn 5 (autor Indrek Allmann)
2012 – Aasta Puitehitis 2012. Parima fassaadilahenduse auhind: Talumehe PLUSSenergiamaja Kesselaiul (autor Indrek Allmann)
2011 – World Architecture Festival 2011, Barcelona. Shortlisted project: Semi-autonomous sauna / Semi-autonoomne leiliruum saarel (autorid Indrek Allmann, Tarmo Miller)
2007 – Tartu aasta parim ehitis 2006. Parim uusehitis: Tulbi-Veeriku elukvartal terviklahendus (autor Indrek Allmann)
2007 – Eesti Arhitektide Liidu preemia “VÄIKE 2002-2006”. Äramärkimine: Varikatused Õie tn, Tallinn (autor Indrek Allmann)
2005 – Eesti parim puitehitis 2005. Eriauhind liimpuidu parima kasutuse eest: Korterelamud Õie tn 2, Tallinn (autor Indrek Allmann)
2003 – Tartu aasta parim ehitis 2002. Parim uusehitis: Eesti Metodisti Kiriku Tartu koguduse hoone (autor Indrek Allmann)
2003 – Eesti parim puitehitis 1997-2003. Eriauhind voodrilaua parima kasutuse eest: Eramu Kloostri Taga Metsas, Padise (autor Indrek Allmann)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

„Arhitekt: uutes Eesti büroohoonetes ei pea enam kõrbekuiva või külmaks konditsioneeritud õhu pärast muretsema“. Eesti Päevaleht/Delfi, 11.mai 2021.
„Arhitekt Indrek Allmann: uues elamurajoonis võiksid omale kodu lubada ka õpetajad ja haiglaõed“, Pealinn, 23.aprill 2021.
„Indrek Allmann: Me armastame ooperit ja ta vajab oma kodu“ Eesti Päevaleht, 3. märts 2021.
„Arhitekt Indrek Allmann: Rail Baltica Pärnu terminalist saab uus värav Eestisse“, rbestonia.ee; 29. jaanuar 2021.
„Linnahall ekspertide käes“, Indrek Allmann, Katrin Koov. Sirp, 1. november 2019.
„Kirikus töötanud eestlane: pööningul piisab tulekahjuks sädemest“, Kadri Kuulpak. Postimees, 17.aprill 2019.
„Arhitektid Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Tarmo Miller: „Hotspot Estonia““, Postimees, 18. september 2017.
„Indrek Allmann: Eesti vajab kaksiklinn Talsingi loomist“, Pealinn, 16. veebruar 2016.
„Indrek Allmann: Sulgeme Tallinna lennujaama?!“, Postimees, 15. veebruar 2016.
„Kultuur 2020 – Ennetustöö tulekahjude kustutamise asemel“, Merle Karro-Kalbergi intervjuu Indrek Allmanniga. Sirp, 12. veebruar 2016.
„Puidu renessanss aasta puitehitise võistlusel“, Leele Välja. Sirp, 27. november 2015.
„Selgusid Eesti Arhitektide Liidu aastapreemia nominendid“. Õhtuleht, 19. november 2015.
„Indrek Allmann: Premium klassi kinnisvaras ei saa energiatõhusus kunagi prevalveerivaks“, Eesti Päevaleht/Delfi, 9. oktoober 2015.
„Indrek Allmann: Jaburhanked saastavad Eesti avalikku ruumi“, Postimees, 2.aprill 2015.
„Ventsel: Ilus maja ei pruugigi kallim olla“, Kristina Traks. Äripäev, 18. veebruar 2015.
„Eesti Arhitektide Liidu uus esimees Indrek Allmann: eesti arhitektidele tuleb leida rakendust välismaal“, ERR, 27. veebruar 2014.
„Arhitektide liidu uueks esimeheks valiti Indrek Allmann“, Postimees, 27.veebruar 2014.
„Jutusaade. Indrek Allmann ja Anu Välba“, Vikerraadio, 26. jaanuar 2014.
„Arhitekt vabanes energiasõltuvusest“, Kadrin Karner. Äripäev, 12. veebruar 2014.
↑ "INDREK ALLMANN: Kui me ise välja ei lähe, siis tullakse siia" kultuur.err.ee, 29. märts 2014.
„Loovus ja loodu“, Indrek Allmann. Sirp 19. detsember 2014.
„Mine Lätti arhitektiks! – Kompliment või solvang?“, Indrek Allmann. Sirp 26. juuli 2012.
„Eramuehitus: parem ehitaja, rohkem jooniseid“, Postimees, 7. september 2011.
„Tartu Veeriku atollmajadel on mägine koduhoov“, Arvo Uustalu. Eesti Päevaleht/Delfi, 26. jaanuar 2008.
„Mida teha miljööväärtuslike rannaaladega?“, Priit-Kalev Parts, Indrek Allmann. Sirp, 26. september 2008. „Väärikas paekivist eramu“. Äripäev, 29. november 2002.
„Linnupesa sarnane – mõned küsimused paariselamu „Oma pesa“ eest auhinna saanud arhitekt Indrek Allmannile“, Ene Läkk. Eesti Ekspress 27. veebruar 2002.