Arheogeneetika
Arheogeneetika on iidse DNA uurimine kasutades erinevaid molekulaargeneetilisi meetodeid ja DNA ressursse. Võib ka öelda, et arheogeneetika tegeleb nii inimeste kui ka loomade ja taimede geneetilise materjali uurimisega, et saada teadmisi evolutsiooni kohta.[1]
Iidset DNA-d saab ekstraheerida erinevatest kivistunud proovidest, sealhulgas luudest, munakoortest ja kunstlikult säilitatud kudedest inimeste ja loomade proovides. Taimedes saab iidset DNA-d eraldada seemnetest ja kudedest.
Arheogeneetika abil saadakse geneetilisi tõendeid muistsete populatsioonirühmade rände,[2] kodustamise sündmuste ning taimede ja loomade evolutsiooni kohta.[3]
Mõiste "arheogeneetika" võttis kasutusele arheoloog Colin Renfrew.[4]
2021. aasta veebruaris teatasid teadlased, et mammuti jäänustest saadi kätte üle miljoni aasta vanune DNA, mis kunagi järjestatud.[5]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Arheogeneetika uurimisharu ulatub tagasi Ludwik ja Hanka Hirszfeldi ning Arthur Mouranti inimveregruppide uurimiseni. Luca Cavalli-Sforza uuris pikka aega Euroopa eelajaloolise elanikkonna veregruppe ja avaldas tulemused oma raamatus "The History and Geography of Human Genes" 1994. aastal. Otsustava läbimurde saavutas Allan Wilson, kes analüüsis geneetilist materjali molekulaarbioloogia abil. 1967. aastal jõudis ta kromosoomide hübridisatsioone kasutades järeldusele, et inimesed ja šimpansid eraldusid alles umbes kuus miljonit aastat tagasi. 1987. aastal esitas ta seejärel mitokondriaalse Eeva hüpoteesi.
Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis on arheogeneetika koolkonna rajanud Richard Villems.[6] Tema juhtimisel toimus aastatel 2014–2019 teadusprojekti "Täisgenoomse ajastu koidik arheogeneetikas" raames uurimistöö, milles osalesid Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadurid (põhitäitjad Ene Metspalu, Siiri Rootsi, Maere Reidla ja Mait Metspalu).[7]
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis on laboratoorse arheoloogia professori Aivar Kriiska üks peamisi uurimissuundi arheogeneetika.[8]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ A. C. Renfrew, K. V. Boyle (Hrsg.): Archaeogenetics. Cambridge 2000.
- ↑ The Archaeogenetics of Europe. cell.com, 23. veebruar 2010
- ↑ Archaeogenetics in evolutionary medicine. link.springer.com, 11. juuni 2016
- ↑ Archaeogenetics: DNA and the Population Prehistory of Europe. pmc.ncbi.nlm.nih.gov, juuli 2001
- ↑ World’s oldest DNA sequenced from a mammoth that lived more than a million years ago. edition.cnn.com, 17. veebruar 2021
- ↑ Teaduse elutööpreemia – Kõrgtase nii minevikku analüüsides kui ka tänaseid toimetusi tehes. sirp.ee, 21. veebruar 2020
- ↑ Täisgenoomse ajastu koidik arheogeneetikas. etis.ee
- ↑ Aivar Kriiska. ut.ee