Antonín Zápotocký

Antonín Zápotocký

Antonín Zápotocký (19. detsember 1884 Zákolany – 13. november 1957 Praha) oli Tšehhoslovakkia kommunistlik riigi- ja ametiühingutegelane.

Antonín Zápotocký oli pärit tšehhi töölisliikumise tegelase Ladislav Zápotocký perekonnast. Ta õppis müürsepaks, kuid 20. sajandi algusest tegutses hoopis Sotsiaaldemokraatliku Partei funktsionääri ja ajalehetoimetajana. Ta võttis Austria-Ungari armee koosseisus osa Esimesest maailmasõjast. Tšehhoslovakkia iseseisvumise järel oli ta üks sotsiaaldemokraatide vasakpoolse tiiva juhtivaid tegelasi. 1920. aastal võttis ta osa Kominterni teisest kongressist. 1921. aasta oli Antonín Zápotocký üks Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei asutajatest ja 1922–1925 peasekretär. 1930. aastatel oli ta üks kommunistliku ametiühinguliikumise juhte Tšehhoslovakkias.

Saksa okupatsiooni ajal vahistati ta 1939. aasta aprillis, kuni sõja lõpuni hoiti teda vangistuses Sachsenhauseni koonduslaagris. Pärast vabanemist määrati ta 1945. aastal ametiühingute kesknõukogu juhiks.

15. juunist 1948 kuni 21. märtsini 1953 oli Antonín Zápotocký Tšehhoslovakkia valitsuse esimees (sisuliselt peaminister) ja 14. märtsist 1953 kuni 13. novembrini 1957 Tšehhoslovakkia president.

Zápotocký eelistas humaansemat valitsusviisi, kuid jäi alla stalinistlikule partei peasekretär Antonín Novotnýle.

Mais 1953 toimunud rahareformiga kaotasid ühtviisi nii talunikud kui ka kõrgema sissetulekuga töötajad peaaegu kõik oma säästud, toimusid rahutused kommunistliku süsteemi vastu. See andis Novotnyle eelise. Moskvas toimunud koosolekul anti Zápotockýle käsk alluda "kollektiivsele juhtimisele" ehk teisisõnu anda võim Novotnyle.