Antarktiline kliima
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2017) |
Antarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik antarktilisele kliimavöötmele. Aasta läbi valitsevad siin antarktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poole aastani kestav polaaröö ning valge jää ja lumega kaetud pinna tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osakaal. Samuti on Antarktise keskmine üldkõrgus üle 3000 m, mis tähendab, et õhutemperatuurid on keskmiselt 18 kraadi võrra madalamad kui meretasemel. Antarktist ümbritsev Läänetuulte hoovus takistab soojema veega veemasside liikumist rannaaladele.
Antarktilise kliimaga piirkondades on väga madalad õhutemperatuurid nii talvel (keskmine õhutemperatuur mandri keskosas −60...−70 °C (mererannikul on õhutemperatuur kõrgem – umbes −30...−35 °C), absoluutne miinimum −89,2 °C oli registreeritud Vostoki polaarjaamas 21. juulil 1983) kui ka suvel (jaanuari keskmine õhutemperatuur mandri keskosas on umbes −25...−45 °C, mere rannikul umbes −5...+2 °C). Absoluutne maksimum Antarktises (+14,6 °C) on registreeritud Hope Bay rannikul ja Vanda polaarjaamas 5. jaanuaril 1974.
Aasta keskmine sademete hulk on umbes 166 mm, aga see kõigub kliimavöötme ulatuses suurtes piirides (suurim on üle 600 mm Antarktika poolsaarel, madalaim 50 mm aastas Antarktise keskosas). Sademed on peaaegu alati lume kujul.
Tüüpilised kliimadiagrammid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Bellingshauseni polaarjaama kliimadiagramm -
Novolazarevskaja polaarjaama kliimadiagramm -
Davise' polaarjaama kliimadiagramm -
Amundsen-Scotti polaarjaama kliimadiagramm
Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab antarktilisele kliimatüübile E polaarkliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga alla +10 °C, kus eristatakse kaht kliimatüüpi: ET – tundrakliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga 0 °C ja +10 °C vahel ja EF – külmakõrbe kliima, kui ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0 °C.