Andres Põllusaar

Allikas: Vikipeedia

Andres Põllusaar (aastani 1936 Andreas, 23. veebruar 1909 Tartu9. veebruar 2012 Long Beach, California, USA[1]) oli eesti maastikuarhitekt, aiandusagronoom ja pedagoog.[2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Andres Põllusaar oli kooliõpetaja poeg.[2] Ta lõpetas 1927 Tartu Tehnikaühisgümnaasiumi, 1935 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomia erialal ja 1939 Berliini Friedrich Wilhelmi Põllumajandusülikooli aiakujunduse osakonna. Praktiseeris 1927–1934 Jõgeva Sordikasvanduses ja Rootsi karjamajandis, töötas 1935–1936 Tartus Willi aiaäris ja Tallinnas Kadrioru pargi aiandis. Oli 1939–1940 Loodushoiu ja Turismi Instituudi iluaiandusbüroo juhataja, 1940–1941 Kadrioru pargi juhataja ning 1940–1941 Jaan Koorti nimelise Riigi Rakenduskunsti Kooli aiandusarhitektuuri õppejõud.

1941 liitus major Hans Hirvelaane metsavendade pataljoniga. 1942–1944 oli Kehtna Aianduskooli abidirektor ja aianduse osakonna juhataja.

Põgenes 1944 Saksamaale, töötas Ida-Sudeetides aianduse katsejaamas, oli 1945 (suvel) Pinnebergis Balti Ülikooli põllumajandusteaduskonna ehisaianduse ja maastikuarhitektuurii külalislektor. Läks 1950 USA-sse, töötas Californias puukoolis, 1956–1967 Los Angelese parkide valitsuses ja seejärel erafirmades aiandusarhitektina.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Üliõpilasena uuris Eesti kultuurmaastikke ja nende kasutamist, hiljem tegeles peamiselt aiandusarhitektuuriga. Oli Eesti Agronoomide Koja liige. Avaldanud ajakirjades Aed ning Loodushoid ja Turism 20 artiklit; kirjutanud ka mälestusi.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1537
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Juhiseid kodukaunistamiseks (kaasautor). Tallinn, 1939
  • Mälestusi ÜS Liivika 90-ndal aastapäeval. // Liivika album 1999. Tallinn, 1999.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • AAUT II, 482
  • EABL, 107
  • Liivika album. Tallinn, 1999, 82–85
  • Balti Ülikool Saksamaal 1945–1949, 74, 191, 206, 219, 236, 240
  • Ehisaianduse külalislektorina Balti Ülikoolis. // Balti Ülikool Saksamaal, 219–220.
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.