Anaplastiline oligodendroglioom

Allikas: Vikipeedia
Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada!
Kasvaja kasvu videosimulatsioon (anaplastiline oligodendroglioom). Simulatsioon viidi läbi 2600 päeva jooksul alates kasvaja tekkest (üks vanemrakk) tuvastamistasemega 1 rakk/mm2.

Anaplastiline oligodendroglioom on neuroepiteliaalne kasvaja, mis arvatakse pärinevat oligodendrotsüütidest, mis on glia rakutüüp. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ajukasvajate klassifikatsioonis on anaplastilised oligodendroglioomid klassifitseeritud III astmesse.[1] Haiguse käigus võib see degenereeruda väga pahaloomuliseks oligodendroglioom IV aste. Valdav enamus oligodendroglioomidest esineb juhuslikult, ilma kinnitatud põhjuseta ja ilma perekonnasisese pärilikkuseta.

Märgid[muuda | muuda lähteteksti]

Epilepsia krambihoog.

Anaplastiline oligodendroglioom sümptomiteks võivad olla:[2]

  • Krimp
  • Peavalu
  • Nõrkus ühel kehapoolel
  • Keeleraskused
  • Käitumine ja isiksus muutuvad
  • Tasakaalu- ja liikumisprobleemid
  • Mäluprobleemid.

Patogenees[muuda | muuda lähteteksti]

(Pahaloomuline) anaplastiline oligodendroglioom kuulub difuussete glioomide rühma ja tekib kesknärvisüsteemis (ajus ja seljaajus) oligodendrotsüütide prekursortüvirakkudest. See kasvaja esineb peamiselt täiskasvanueas, sageduse tipp on 4. ja 5. elukümnendil.[3]

Diagnoos[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige olulisem diagnostiline protseduur on magnetresonantstomograafia (MRI). Mõnikord, väljaspool rutiinset diagnostikat, näidatakse kudede metabolismi positronemissioontomograafia (PET) abil. Diagnoosi kinnitab operatsioonijärgne peenkoeuuring. Anaplastilised oligodendroglioomid näitavad sageli geneetilise materjali kadu. Umbes 50–70%[4] WHO III astme anaplastilistest oligodendroglioomidest on kombineerinud alleelikadu 1. kromosoomi lühikeses (1p) ja 19. kromosoomi pikas harus (19q). Seda muudatust nimetatakse enamasti "1p / 19q kaaskustutamiseks". Seda võib pidada patsiendile soodsaks ja see muudab kiiritus- või keemiaravile reageerimise tõenäolisemaks. III astme oligodendroglioomi (kõrge astme) määramine hõlmab üldiselt anaplastilise või pahaloomulise oligodendroglioomi varasemaid diagnoose.

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Operatsioon võib aidata vähendada kasvaja põhjustatud sümptomeid. Eelistatakse MRI-l nähtava kasvaja võimalikult täielikku eemaldamist, eeldusel, et kasvaja asukoht seda võimaldab. Kuna tavaliselt on anaplastilise oligodendroglioomi rakud diagnoosimise ajal juba migreerunud ümbritsevasse tervesse ajukoesse, ei ole kõigi kasvajarakkude täielik kirurgiline eemaldamine võimalik. Teraapia ja teraapiakombinatsioonide valikul mängib järjest olulisemat rolli marker "1p / 19q Codeletion". Kuna see kasvaja on "indolentne seisund" (aeglaselt progresseeruv meditsiiniline seisund, mis on seotud vähese või ilma valuta) ja neurokirurgia, keemiaravi ja kiiritusraviga seotud võimaliku haigestumuse tõttu, jätkab enamik neuroonkolooge esialgu valvsa ootamise kuuri ja ravib patsiente sümptomaatiliselt. Sümptomaatiline ravi hõlmab sageli krambivastaste ainete kasutamist krambihoogude korral ja steroidide kasutamist ajuturse korral. Edasiseks raviks on kiiritus- või keemiaravi temosolomiidiga või keemiaravi prokarbasiini, CCNU ja vinkristiiniga (PCV) osutunud tõhusaks ning see oli anaplastiliste oligodendroglioomide raviks kõige sagedamini kasutatav keemiaravi.[5]

Cyberknife saab kasutada anaplastilise oligodendroglioomi raviks.[6]

Prognoos[muuda | muuda lähteteksti]

5-aastane suhteline elulemus: vanus 20–44, 76%. Vanus 45–54, 67%. Vanus 55–64, 45%.[7][8] Prokarbasiini, lomustiini ja vinkristiini on kasutatud alates 1975. aasta maist. 48 aastat on anaplastilise oligodendroglioomi ravi parandamiseks regulaarselt katsetatud uusi ravivõimalusi teraapiauuringute osana.[9]

Uurimine[muuda | muuda lähteteksti]

See oli avastus et kasvaja suhtlemine üksteisega suures võrgustik, vahetab ellujäämiseks vajalikke aineid ja saab seega vältida kiirguse või keemiaravi mõju. Haiguse levikus mängib olulist rolli ka võrgukommunikatsioon. Kasvajarakud on ühendatud isegi tervete närvirakkudega ja saavad neilt otseseid signaale – nii saavad kasvajad kiiremini kasvada. Uuritud mehhanismid ei paku mitte ainult põhimõtteliselt uusi selgitusi seda tüüpi kasvaja väga agressiivse kasvu kohta. Samuti pakuvad nad lähenemisviise uutele ravimeetoditele - ajukasvajate kasvu peatamiseks ja olemasolevate ravimeetodite tõhusamaks muutmiseks. Seega muutub kasvajarakkude võrgustike katkemine ja isegi hävitamine onkoloogias täiesti uueks terapeutiliseks põhimõtteks, kusjuures esimesed kliinilised uuringud põhinevad nendel tulemustel.[10]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Weller M, van den Bent M, Preusser M, Le Rhun E, Tonn JC, Minniti G, Bendszus M, Balana C, Chinot O, Dirven L, French P, Hegi ME, AS Jakola, M. Platten, P. Roth, R. Rudà, S. Short, M. Smits, MJ Taphoorn, A. von Deimling, M. Westphal, R. Soffietti, G. Reifenberger, W. Wick: EANO juhised täiskasvanuea difuussete glioomide diagnoosimiseks ja raviks. In: Looduse ülevaated. Kliiniline onkoloogia. 18. köide, number 3, 03 2021, lk 170–186, DOI:10.1038/s41571-020-00447-z , PMID 33293629, PMC 7904519 (ülevaade).

Veebilingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Molekulare Diagnostik". Center for Neuropathology and Prion Research – Ludwig-Maximilians-Universität München. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
  • Neuroonkoloogia

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Louis DN, Ohgaki H, Wiestler OD, Cavenee WK, Burger PC, Jouvet A, Scheithauer BW, Kleihues P (august 2007). "The 2007 WHO classification of tumours of the central nervous system". Acta Neuropathol. 114 (2): 97–109. DOI:10.1007/s00401-007-0243-4. PMC 1929165. PMID 17618441.
  2. Sandberg, Julian (6. märts 2022). "Oligodendrogliom, hjärntumör: orsaker, symtom och behandlingar" [Oligodendroglioma brain tumor: causes, symptoms and treatments].
  3. Schweizerische Hirntumor Stiftung. "Anaplastisches Oligodendrogliom". www.swissbraintumorfoundation.com/ (saksa).
  4. administrador (5. veebruar 2020). "Anaplastic oligodendroglioma, IDH-mutant & 1p/19q-codeleted" (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 21. juuni 2022. Vaadatud 11. juunil 2023.
  5. Engelhard HH, Stelea A, Mundt A (november 2003). "Oligodendroglioma and anaplastic oligodendroglioma: clinical features, treatment, and prognosis". Surg Neurol. 60 (5): 443–56. DOI:10.1016/s0090-3019(03)00167-8. PMID 14572971.
  6. "Radiosurgery/Cyberknife". Stanford School of Medicine. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2007. Vaadatud 8. veebruaril 2019.
  7. "Survival Rates for Selected Adult Brain and Spinal Cord Tumors". American Cancer Society. Vaadatud 8. jaanuaril 2021.
  8. Ostrom, Quinn T.; Gittleman, Haley; Liao, Peter; Vecchione-Koval, Toni; Wolinsky, Yingli; Kruchko, Carol; Barnholtz-Sloan, Jill S. (oktoober 2017). "CBTRUS Statistical Report: Primary brain and other central nervous system tumors diagnosed in the United States in 2010–2014". Neuro-Oncology. 19 (S5): v1–v88. DOI:10.1093/neuonc/nox158. PMID 29117289.
  9. Gutin PH, Wilson CB, Kumar AR, Boldrey EB, Levin V, Powell M, Enot KJ (mai 1975). "Phase II study of procarbazine, CCNU, and vincristine combination chemotherapy in the treatment of malignant brain tumors". Cancer. 35 (5): 1398–404. DOI:10.1002/1097-0142(197505)35:5<1398::aid-cncr2820350524>3.0.co;2-c. PMID 1122488.
  10. Winkler F, Venkatesh HS, Amit M, Batchelor T, Demir IE, et al. (aprill 2023). "Cancer Neuroscience: State of the Field, Emerging Directions". Cell (Recension). 186: 1689–1707. DOI:10.1016/j.cell.2023.02.002.