Amy Goodman

Allikas: Vikipeedia
Amy Goodman (2010)

Amy Goodman (sündinud 13. aprillil 1957) on juudi päritolu USA uuriv ajakirjanik ja aktivist.

Alates 1996. aastast on Goodman olnud raadios, televisioonis ja internetis levitatava sõltumatu uudistekanali Democracy Now! saatejuht ja produtsent. Ajakirjanikutöö eest on Goodman pälvinud mitu auhinda.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

12. novembril 1991 oli Goodman ajakirjanikuna kohal Ida-Timori iseseisvusliikumise meeleavaldusel, mis muutus veresaunaks, kui Indoneesia sõdurid avasid relvastamata meeleavaldajate pihta tule. Surma sai üle 250 inimese. Filmilindile jäid kaadrid, millel sõdurid Goodmanit ja teda kaitsma läinud kolleegi peksid.[1] Filmitud materjali kasutanud dokumentaalsaade "In Cold Blood: The Massacre of East Timor" pälvis 1992. aastal Amnesty Internationali meediaauhinna.[2]

28. mail 1998 kajastas Goodman koos kolleeg Jeremy Scahilliga Nigeerias sõjaväe ja külaelanike vastasseisu. Külaelanikud süüdistasid Chevroni hallatavat nafta puurtorni saastamises. Külaelanikud hõivasid puurtorni ja firma kutsus protestijate laiali ajamiseks kohale sõjaväe. Kaks meeleavaldajat sai surma ja üksteist vigastada.[3] Valminud dokumentaalfilm "Drilling and Killing: Chevron and Nigeria's Oil Dictatorship" pälvis George Polki auhinna.

1996. aastal osales Goodman progressiivse suunitlusega uudistesaate Democracy Now! asutamises. Saate raames toodetakse igal tööpäeval tund aega raadio, televisiooni ja interneti vahendusel edastatavat programmi. Tüüpiliselt tegeldakse teemadega, mida tavameedias ei kajastata.[4]

2008. aasta Vabariikliku Partei üldkoosoleku ajal vahistati mitu Goodmani kolleegi, kes vahendasid uudiseid toimumispaiga ees peetud sõjavastaselt meeleavalduselt. Vahistati ka kolleegide kohta uurima läinud Goodman.[5] Ajakirjanikele mõisteti hiljem välja 100 000 dollari suurune hüvitis.[6]

Goodmani tegevust on tunnustatud mitme auhinnaga.[7] Näiteks 2009. aastal sai ta Izzy auhinna,[4] 2012. aastal anti talle rahu edendamise eest Gandhi rahuauhind[8] ja 2015. aastal pälvis ta koos Laura Poitrasiga I. F Stone'i medali.[9] DePauw' ülikool ja New Yorgi Osariigi Ülikooli alla kuuluv Purchase College on Goodmanile andnud audoktorikraadi.[10]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2004 – The Exception to the Rulers: Exposing Oily Politicians, War Profiteers, and the Media That Love Them (kirjutatud kahasse venna, Mother Jonesi ajakirjaniku David Goodmaniga)
  • 2006 – Static: Government Liars, Media Cheerleaders, and the People who Fight Back (koos David Goodmaniga)
  • 2008 – Standing up to the Madness: Ordinary Heroes in Extraordinary Times (koos David Goodmaniga)
  • 2009 – Breaking the Sound Barrier (koos Bill Moyersiga)
  • 2012 – The Silenced Majority: Stories of Uprisings, Occupations, Resistance, and Hope

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Massacre: The Story of East Timor. Democracy Now!. 12.11.1997.
  2. ↑ 'Cold Blood' AI Winner. 04.06.1992.
  3. ↑ Drilling and Killing: As President Bush Meets with the CEO of Chevron Texaco in Nigeria, a Look at Chevron's Role in the Killing of Two Nigerian Villagers. Democracy Now!. 11.07.2003.
  4. ↑ 4,0 4,1 Glenn Greenwald And Amy Goodman Share Inaugural Izzy Award For Independent Media. Ithaca. 04.03.2009.
  5. ↑ Amy Goodman Free From Jail — And Tell Us About It (Video). SF Gate. 01.09.2008.
  6. ↑ Six-Figure Settlement Reached in Federal Lawsuit Challenging Police and Secret Service Crackdown on Democracy Now! Journalists. Center For Constitutional Rights. 03.10.2011.
  7. ↑ Staff/Awards. Democracy Now!.
  8. ↑ Amy Goodman. Gandhi Peace Award.
  9. ↑ Amy Goodman Honored with I.F. Stone Journalism Award Along with Filmmaker Laura Poitras. Democracy Now!. 06.02.2015.
  10. ↑ Five Distinguished Individuals, Including Three Alumni, to Receive Honorary Doctorates in May. DePauw University. 16.03.2012

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Amy_Goodman&oldid=6239181"