Mine sisu juurde

Alvitas

Allikas: Vikipeedia
Alvitas

leedu Alvitas
poola Olwita


Elanikke 443 (2011)[1]

Koordinaadid 54° 38′ N, 22° 56′ E
Alvitas (Leedu)
Alvitas

Alvitas on küla (endine alev) Leedus Vilkaviškise rajoonis Šeimena vallas. Küla asub Alvitase järve ja Širvinta jõe kaldal.

Küla lähistel asub Alvitase raudteepeatus. Alvitases on postkontor ja raamatukogu, sealne põhikool asub Maldėnai külas. Vaatamisväärsusteks on 1824. aastal valminud katoliku kirik ja vana viinavabriku kompleks.

Küla järgi on nimetatud Oandu lademe Alvitase kihistu.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1561. aastal rajati Paširvintysi mõis, mis kuulus Bona Sforzale. Selle juures asunud Alvitase küla on esmamainitud 1590. aastal. 1815. aastal ehitati sinna esimene kirik. Kuni XVII sajandini kandis küla nime Paširvintys, seejärel hakkas see kandma Järvelt saadud nime. Järv omakorda sai nime Paširvintysi mõisa varasemate omanike, sakslastest Halwittide järgi.

1650. aastal sai Alvitas aleviks. 1685. aastal avati seal kihelkonnakool. 1688. aastal sai alev turuplatsi ja kinnitati sealsed kauplemisprivileegid. XVIII sajandi teisel poolel rajas Antoni Tyzenhaus sinna Alvitase mõisa. XIX sajandil rajati mõisa juurde tellistest viinavabriku hoone, mille omanikuks oli osaliselt ka kohalik põllumeeste selts. Esimese maailmasõja ajal põles vabrik maha.

1918. aastal vabrik taastati. Aastail 1918–1920 püstitati järve kaldale kabel, mälestamaks Vabadussõjas langenuid. Sinna maeti ka sõjas hukkunud 15 Alvitase vabatahtlikku. 1930. aastal rajati Alvitasesse meierei. Teise maailmasõja ajal põles maha Alvitase koolimaja, kus oli õppinud Salomėja Nėris. Hävis ka Alvitase kirik, nii et sõjajärgsetel aastatel täitis kiriku funktsioone kirikuaias asunud Gauronskiste suguvõsa hauakabel-mausoleum. Nõukogude perioodil oli küla kohaliku kolhoosi halduskeskus.

2001. aastal oli külas 501 elanikku.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1]
  2. LIETUVOS SILŪRO, ORDOVIKO, KAMBRO, EDIAKARO SISTEMŲ STRATIGRAFINĖ KLASIFIKACIJA, 2015, lk. 31-32

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]