Allen Lane

Penguini asutaja Sir Allen Lane Londoni loomaaias

Sir Allen Lane (sündinud Allen Lane Williams; 21. september 1902 – 7. juuli 1970) oli briti kirjastaja, kes asutas 1935. aastal koos oma vendade Richard ja John Lane'iga kirjastuse Penguin Books, viies kõrgekvaliteediliste pehmes köites ilukirjanduse ning dokumentaal- ja mitteilukirjanduse massiturgudeni. 1967. aastal hakkas ta endanimelises kirjastuses kirjastama kõvas köites raamatuid.

Elukäik

Allen Lane Williams sündis Bristolis Camilla (neiupõlvenimega Lane) ja Samuel Williamsi peres. Ta õppis Bristoli grammatikakoolis (Bristol Grammar School). 1919. aastal sai ta kirjastuses Bodley Head onu ja firma asutaja John Lane'i praktikandiks. Sel perioodil muutsid tema ja ülejäänud perekond perekonnanime Lane'iks selleks, et säilitada lapsetu John Lane'i firma perefirmana. Lane abiellus Lettice Lucy Orriga 28. juunil 1941 ning neil sündis kolm tütart: Clare, Christine ja Anna. Lane löödi rüütliks 1952. aastal.

Karjäär kirjastajana

Bodley Headis tõusis ta karjääriredelil kiiresti, saades tegevtoimetajaks 1925. aastal peale onu surma. Peale konflikti juhatuse liikmetega, kes olid alguses – kartes süüdistusi – ettevaatlikud James Joyce'i vastuolulise raamatu „Ulysses“ kirjastamisega, asutas Lane 1935. aastal koos oma vendadega Richard ja John Penguin Booksi osana Bodley Headist.

Penguin Booksist sai järgmisel aastal eraldi firma. Legend räägib, et Agatha Christie külastuse tagasisõidul rongil, avastas Lane Exeteri rongijaama peatuses, et ei ole midagi väärt lugemist saadaval. Ta kavandas peas pehmes köites kirjandusväljaandeid tõestatud kvaliteediga, mis oleks piisavalt soodsad, et müügiautomaadis müüa; esimene installeeriti Hendersoni raamatupoe ette Charing Cross Roadil ning sai hüüdnimeks „Penguincubator“. Lane oli ka teadlik Hamburgi kirjastajast Albatross Books ning võttis sealt kasutusele mitmed innovatsioonid.

Enamik raamatumüüjaid ja kirjanikke olid pehmes köites raamatute vastu. Nad arvasid, et inimesed hakkaks selle tõttu raamatutele vähem raha kulutama. Asjus, mis puudutasid tema firmat, oli Lane väga kangekaelne. Ta töötas põhiliselt sisetunde ja ettekujutlusvõime alusel. „Ta kasvas kriisi atmosfääris ning kõige rohkem tuli tal elu sisse suurte dilemmade väljakutse ees.“ Ta oli loominguline geenius, seega, kui tal mõni idee tuli, ei peatanud ta enne, kui see teostus. Kui ta oli otsustanud luua pehmes köites raamatud, asus ta nende välimuse loomise ja nime leidmise juurde. Ta oli otsustanud, et need raamatud saavad olema uustrükid, seega pidi ta kontakteeruma teiste kirjastajatega, et teada saada, kas nad oleksid nõus talle raamatute õigusi rendile andma. Teda tsiteeriti: „Ma pole kunagi suutnud mõista, miks odavad raamatud ei peaks samuti hästi kujundatud olema, sest hea disain ei ole kallim kui halb.“

Edward Young kujundas horisontaalsed triibud ning pealkirja kujundas Gill Sans Boldi kirjastiilis. Ta saadeti ka Regents Parki loomaaeda et visandada kaanepildi jaoks pingviine. Allen Lane tahtis kaanekujundust, mis oleks püsiv ja hästi äratuntav. 1937. aastal muudeti font Times New Romaniks. Tema Pelican Books raamatud olid mitteilukirjandusteosed. Pingviinid olid mõeldud tähistama meelelahutust, pelikanid harivat ehk aimekirjandist. 1950. aastatel oli tema firma nii palju kasvanud, et tal olid suured esinduspunktid nii Austraalias kui USA-s. Lane sai tänu oma juhtimisstiililile koos mõne meeskonnaliikmega vastutavaks USA kontoris. Need mõned indiviidid lahkusid mõne aja möödudes Penguin Booksist ning lõid enda kirjastusfirmad: Bantam Books ja New American Library.

Pehme köite lai kasutuselevõtt oli julge ettevõtmine, kui osutus väga edukaks. Lane arendas sellest edasi Pelican Books 1937. aastal, Puffin Books 1940. aastal ja Penguin Classics sari 1945. aastal. Lane oli vastutav D. H. Lawrence’i „Lady Chatterley’s Lover“ tsenseerimata versiooni välja andmise eest, kasutades seda Roppude trükiste seaduse proovile panekuks (Obscene Publications Act 1959).

1965. aastal, kui peatoimetaja Tony Godwin ja juhatuse liikmed teda eemaldada üritasid, varastas Lane prantsuse karikaturisti Siné kogu raamatu „Massacre“ tiraaži, mis oli öeldavasti olnud solvav, ning pani selle põlema.

Lane vallandas Godwini ning säilitas kontrolli Penguinis, kuid oli peagi pärast seda sunnitud pensionile jääma soolevähi tõttu. Ta suri 1970. aastal Londonis Northwoodis.