Alfred Suur (ooper)

"Alfred Suur" (originaalis Alfredo il grande) on Gaetano Donizetti ooper (melodramma serio) kahes vaatuses Andrea Leone Tottola libretole, mis lähtu helilooja Johann Simon Mayri samanimelise ooperi (1818) libretost. Esmaettekanne toimus 2. juulil 1823 Napoli Teatro San Carlos. Rollide esmaesitajad olid Andrea Nozzari (Alfred), Elizabeth Ferron (Amalia), Giovanni Botticelli (Eduardo), Michael Benedetti (Atkins), Teresa Cecconi (Enrichetta), Gaetana Gorini (Margherita), Gaetano Chizzola (Rivers) ja Massimo Orlandini (Guglielmo). Dirigeeris Nicola Festa.

Ajalugu

Ooperi partituur on silmnähtavate Rossini mõjutustega ja esimene Donizetti ooper, mis käsitles Inglismaa ajalugu. Esietendus kujunes kriitikute sõnul „suurejooneliseks läbikukkumiseks”. Teost ei päästnud ka väga hea lauljate ansambel eesotsas Bergamost pärit populaarse tenori Andrea Nozzariga ja Briti primadonna Elisabeth Ferroniga. Ooperi esitamisajalugu piirdus üheainsa etendusega.

Tegelased

-         Alfredo (tenor), Inglismaa kuningas

-         Amalia (sopran), Inglismaa kuninganna

-         Eduardo (bass), Inglise armee kindral

-         Atkins (bass), Taani armee kindral

-         Enrichetta (metsosopran), inglise maatüdruk

-         Margherita (sopran), teine inglise maatüdruk

-         Rivers (tenor), taanlane

-         Guglielmo (tenor), pastor

Süžee

Tegevus toimub üheksandal sajandil Athelny saarel Somersetis Taani sissetungi ajal. Ooper räägib loo anglosaksi kuningast Alfred Suurest. Kuninganna Amalia ja kindral Eduardo otsivad Inglismaa kuningat Alfredot, kes põgenes taanlaste eest. Ta saabub oma kaaskonnaga talupojaks maskeerituna Somerseti, kus pastor Guglielmo (William) annab neile varju ja võõrustab oma onnis. Sealt leiavad kuninga Amalia ja Eduardo. Kuningannat ja Eduardot jälitanud Taani kindral Atkins leiab varjupaiga ja sunnib Alfredot sealt lahkuma. Kuningapaar ja Eduardo põgenevad maa-aluse käigu kaudu, kuid sealt välja tulles üllatavad neid taanlased. Karjased ja talupojad eesotsas Guglielmo ja Eduardo sõduritega saabuvad täpselt õigel ajal, et taanlased ümber piirata.

Arvestades oma vägede selget üleolekut, läheb Alfredo taanlaste vastu lahingusse. Taanlased saavad suurelt lüüa, kuid Atkinsil õnnestub mõne sõduriga võtta Amalia pantvangi. Inglased vabastavad kuninganna ja Alfredot tunnustatakse kui riigi vabastajat.

Muusikalood

• Ansambel kooriga „Vieni, Eduardo: audace”
• Alfredo kavatiin „Non è di morte il fulmine”
• Koor „Il lasso fianco”
• Alfredo, Amalia ja Eduardo tertsett „Oh, bella speranza!”
• Atkinsi aaria kooriga „La sospirata preda”
• Ansambel kooriga „Deh, mi lascia, o sposa amata”
• Amalia ja Alfredo duett „Questa man, che un dì sull'ara”
• Enrichetta aaria „Quando al pianto, ed all'affanno”
• Koor „All'apparir dell'astro”
• Alfredo aaria „Che più si tarda? All'armi!”
• Amalia, Enrichetta, Atkinsi, Guglielmo ja Eduardo kvintett „Traditor! Di un ferro ancora..”
• Koor „Viva Alfredo! Il grande! Il prode!”
• Amalia finaali aaria” Che potrei dirti, o caro”

Allikad

• William Ashbrook. Donizetti and his Operas, Cambridge University Press, 1982
• Opera Rara. The Young Donizetti CD, London, 2004