Aleksandr Zujev

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Aleksandr Mihhailovitš Zujev (vene keeles Александр Михайлович Зуев) (17. juuli 1961 Nõukogude Liit10. juuni 2001 Bellingham, Washingtoni osariik, Ameerika Ühendriigid) oli Nõukogude Liidu hävituslendur, kes 1989. aastal põgenes Türki ja taotles poliitilist varjupaika Ameerika Ühendriikides.

Zujev lõpetas 1982. aastal Armaviri lennukooli ja suunati seepeale 176. hävitajarügementi, kus ta lendas Mikojan-Gurevitš MiG-23M lennukiga. Hiljem oli ta rügemendis üks esimestest lenduritest, kes hakkas lendama uue Mikojan-Gurevitš MiG-29ga.

Zujev oli 25-aastaselt abiellunud oma diviisi staabiülema tütrega ning tahtis saada katselenduriks Aktjubinskis, kuid teda ei võetud vastu. Ka tema abielu sattus hiljem karidele. 1989. aastaks oli Zujev aga Nõukogude süsteemis pettunud, viimne piisk tema jaoks oli aprillis toimunud Thbilisi veretöö. Toona teenis ta Gruusia NSVs Mihha Tshakaia lennuväljal (tänapäeval Senaki).

20. mai öösel 1989, olles Mihha Tshakaia lennuväljal öises valvekorras, kutsus ta oma rügemendi kokku, ja teatas, et saab varsti isaks ning soovis tähistada. Nimelt oli ta küpsetanud koogi, mille tainasse oli seganud palju unerohtu. Ta andis igaühele tüki, välja arvatud neljale – komandörile, kes koostas lennuplaani, kahele valvemehaanikule, kes olid vahipostil, ja ühele meeskonnaliikmele, keda oodati teises baasis.

Kui kõik jäid magama, lõikas Zujev telefoniliinid läbi ja läks lennukite juurde. Kaks vahimeest ei lasknud teda lennuki juurde, mispeale Zujev läks tagasi ja ootas natuke, kuni oleks pidanud toimuma vahtkonna vahetus. Kuna teine vahetus ei saabunud, läks üks vahimees asja uurima. Nüüd läks Zujev lennuki juurde, öeldes valvemehaanikule, et vahetus jääb hiljaks ning ta asendab teda. Olles juba kannatamatu vahetuse hilinemise pärast, andis mehaanik rõõmuga Zujevile oma automaadi ja lahkus.

Teine mehaanik, olles leidnud eskadronis kõik magamas, kahtlustas probleemi ja jooksis lennuki juurde tagasi. Zujev proovis talt relva ära võtta, kuid ebaõnnestus, mispeale ta tulistas mehaanikut, haavates teda, mehaanik ise jõudis Zujevit paremasse kätte tulistada. Zujev istus Mikojan-Gurevitš MiG-29 kokpitti ja lendas ära. Ta oli planeerinud maa peal teised lennukid hävitada, et teda ei hakataks jälitama, kuid oli unustanud ühe kahest relva lukust deaktiveerida. Ta lendas seepeale 240 kilomeetrit üle Musta mere Trabzoni Türgis, maandudes kell 5:10. Kui lennuk maandus, olid selle küljes endiselt presendiribad.[1] Ta palus lennujaama valvuril ühendust võtta USA saatkonnaga Türgis. Algselt taheti teda Türgis süüdi mõista lennukikaaperdamises, kuid kuna ta oli seda teinud poliitilistel põhjustel, siis asi kohtusse ei jõudnud.

Türgi valitsus, soovides hoida häid suhteid Nõukogude Liiduga, nõustus lennuki kohe tagastama. Ankaras oodati järgmisel päeval Nõukogude lennukit tehnikute ja piloodiga, kuid selle asemel saabus lennuk Zujevi maandumiskohta Trabzonis samal päeval, kui Zujev põgenes, kuid lennujuhid keeldusid neile maandumisluba andmast. [2]Lennukil lubati tagasi Nõukogude Liitu lennata järgmisel pärastlõunal Türgi hävitajate eskordi saatel.[1]

Zujev jäi Trabzoni haiglaravile, hiljem tema varjupaigataotlus rahuldati ning Zujev asus elama USA-sse San Diegosse, kus ta avas konsultatsioonibüroo, pakkudes oma teenuseid muuhulgas ka Luure Keskagentuurile ja Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumile.

1992. aastal kirjutas Zujev raamatu "Fulcrum: A Top Gun Pilot's Escape from the Soviet Empire" (ISBN 978-0-446-51648-8).

Zujev hukkus 10. juunil 2001 USA Washingtoni osariigis Bellinghamis, kui ta lendas koos lendur Jerry "Mike" Warreniga Jakovlev Jak-52l ja nad laskusid liiga kiiresti.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Seva Ulmnan. "MiG returned to Soviet Union". United Press International, 21. mai 1989.
  2. "Soviet pilot defects with MiG-29". United Press International, 20. mai 1989.
  3. National Transportation Safety Board. "SEA01LA116: Full Narrative".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]