Aleksandr Djukov

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Aleksandr Djukov (2015)

Aleksandr Djukov (vene Александр Решидеович Дюков; sündinud 17. oktoobril 1978 Moskvas) on Venemaa ajaloolane ja ajakirjanik.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lõpetas 2004. aastal Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli Ajaloo-arhiivi Instituudi Mosvkas, kirjutades diplomitöö teemal “Nõukogude partisaniliikumise juhtimissüsteemi moodustamine ja arendamine, 1941 - 1943." Töötas 2004-2007 Venemaa riiklikus uudisteagentuuris TASS. Aastast 2008 fondi "Ajalooline Mälu" direktor. 2010-2016 "Venemaa ja Ida-Euroopa ajalooliste uuringute ajakirja" peatoimetaja.[2] Aastast 2012 Venemaa Ajaloo Seltsi liige (taasasutaja). Aastast 2017 Venemaa Teaduste Akadeemia Venemaa Ajaloo Instituudi teaduslik kaastöötaja (osalise koormusega).[3]

Väited[muuda | muuda lähteteksti]

Djukovi hinnangul liialdavad Eesti ajaloolased süstemaatiliselt Nõukogude võimu ajal küüditatute arvuga; küüditatuid oli liiga vähe, et Eestis toimunud küüditamisi võidaks nimetada genotsiidiks. Samuti on ta avaldanud arvamust, et küüditamised olid õigustatud ning NSV Liidus represseeriti üksnes neid, kes olid teinud aktiivset koostööd Saksa okupatsioonivõimudega või Nõukogude võimule vastu hakanud.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksandr Djukov on ema poolt Nõukogude Liidu ja Venemaa diversioonitegevuse alusepanija ning viimase "vanaisaks" tituleeritud Ilja Starinovi lapselaps. Isa on Guyanast pärit indiaanlane.[1] Aastast 2012 on ta persona non grata Lätis ja aastast 2014 Leedus.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]