Aleksander Ratt

Allikas: Vikipeedia

Aleksander Ratt (23. august 1902 Ranna vald, Tartumaa5. september 1998 Tallinn) oli eesti põllumajandusteadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Ratt oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1923 Tartu Reaalkooli ja 1930 TÜ agronoomina; mag. agr. (1931, TÜ; 1946 ümber atesteeritud põllumajanduskandidaadiks), väitekiri "Katsed kõvade ristiku seemnetega". Olnud 1926–28 TÜ taimebioloogia katsejaama abijõud. Töötas 1927–48 Põllutööministeeriumis taimekaitse ja seemnekontrolli alal: seemnekontrolljaama laborant-kontrolör 1927–31, juhataja abi 1931–40, seemnekasvatuse ja seemnekontrolli osakonna juhataja 1941–44, seemnekontrolli ja taimekarantiini inspektsiooni ja labori juhataja 1945–48, 1934–40 ühtlasi taimekasvatuse nõunik. Olnud 1948–50 aianduskaupluse tööline, 1950–56 sovhooside maaparanduse projekteerimistrusti ökonomist ja 1956–83 Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi (EMMI) põllumajandusökonoomika sektori vanemteadur.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: taime- ja seemnekasvatus, maaviljelus ja maaparanduse ökonoomika. Üle 220 teadustrükise.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maaviljeluse käsiraamat. 1949
  • Liha tootmise majanduslik efektiivsus Eesti NSV-s. 1959
  • Taimekaitse aias. 1960
  • Maaparanduse majanduslik efektiivsus Eesti NSV-s. 1974
  • Mõnda maaviljeluse arengust Eestis läbi aegade. Tallinn, 1985
  • Põllumajandusökonoomika arenguloost Eestis kuni 1940. aastani. Tallinn, 1990;

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.