Albinism

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Albiino)
Albinismiga poiss

Albinism (ka albinootilisus, pigmenditus) on loomadel (sh inimesel) esinev osaline või täielik värvaine ehk pigmendi melaniini puudumine, mistõttu nahk ja karvad on tavaliselt heledad ning silmade vikerkest sagedamini helesinine. Albinootilist isendit nimetatakse albiinoks.

Albinism on tavaliselt seotud spetsiifiliste muutustega genoomis, seega võib olla autosoom-retsessiivsena pärilik.

Sama terminit kasutatakse tihti ka üldisemalt, sealhulgas taimede juures. Pigment, mis puudub, on seejuures erinev. Näiteks nimetatakse albinootilisteks valgeõielisi kellukaisendeid muidu siniseõielisest liigist. Taksonoomias klassifitseeritakse selliste mutatsioonide kandjaid sageli vormina, näiteks Campanula glomerata f. alba tähistab kerakelluka valgeõielist vormi.

Albinism inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Albinism on autosoom-retsessiivne pärilik osaline või täielik värvaine ehk pigmendi melaniini puudumine, mistõttu nahk ja karvad on tavaliselt heledad ning silmade vikerkest kõige sagedamini helesinine. Võib esineda silmade ehk okulaarset albinismi või silmade ja naha ehk okulokutaanset albinismi. [1]Albinismiga inimeste kohta kasutatakse tihti väljendit „albiino“, ent kuna see on hinnanguline ning ajalooliselt halvustav, oleks parem seda vältida. [2] Albinismi esineb kõikidel rassidel. Sagedamini sünnib albinismiga lapsi peredes, kus mõlemad vanemad on etnilise päritolu tõttu juba ise ka heledanahalised, mistõttu jääb lapse albinism sageli märkamata. Haigus tekib inimestel, kes on pärinud mõlemalt vanemalt albinismi geeni. Kui mõlemad vanemad on albinismi geeni kandjad, siis ühel juhul neljast sünnib neil albinismiga laps. Albinismiga inimestel on vähe või puudub pigment melaniin nahas, juustes ja/või silmades, mistõttu on neil sageli väga hele nahk, valged juuksed ning karvad, helesinised või helehallid silmad. [1]  Kuna albinismi korral melaniini nahas ei teki ja inimene ei päevitu, võivad neil kergesti tekkida  nahapõletused. Kõigil albinismiga inimestel esinevad silmade ning nägemisnärvi arenguhäirete tõttu rohkem või vähem väljendunud nägemishäired. Kuna melaniini on silma vikerkestas ehk iirises vähe või puudub üldse, siis läbib valgus iirist lihtsamalt. Kui valgus satub silma, võivad need vähese melaniini sisalduse tõttu näida punakatena. Samas on silmad valguse suhtes tundlikumad kui teistel inimestel (fotofoobia).[1] Ehkki pigmendi puudumine suurendab melanoomiriski ning teisi nahaprobleeme, on albinismiga inimesed üldjuhul füüsiliselt terved ja normipäraselt arenenud närvisüsteemiga. Albinismi esinemise tõenäosus on kõrgeim Aafrikas: mõningates etnilistes gruppides Sahara-taguses Aafrikas esineb albinismi 1 inimesel 5000st. Samas Euroopas ning Ameerika Ühendriikides on selle päriliku seisundi esinemistõenäosus 1 20 000le. [3]

Albinismiga seotud müüdid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõningates kultuurides arvatakse, et albinismiga inimestel on maagilised võimed, näiteks oskus tulevikku ennustada. Aafrikas on albinismiga inimesed paljudes riikides senimaani tõrjutud ning peavad end varjama või kaitsma, et mitte langeda inimröövi ohvriks. Tansaanias on alates 2006. aastast tapetud 71 ning rünnatud veel lisaks 29 inimest, kellel on albinism. Albinismi esinemissagedus Tansaanias on üks maailma kõrgemaid – 1 1400le. Albinismiga inimestega on Tansaanias seotud palju müüte. Näiteks levib uskumus, et nad on vaimud, kes kunagi ei sure või et albinismiga inimesed on sündinud neetud perekondadesse. Samuti usutakse, et seksuaalvahekord albinismiga inimesega võib ravida AIDSi – seetõttu on üheks ohuks vägistamine. Ravitsejad kasutavad nende jäsemeid, et valmistada maagilist ravimit, mis muuhulgas annab nii jõukust kui tervist. „Täiskomplekt“ -  kõrvad, keel, nina, suguelundid ning neli jäset võivad maksta kuni  $ 75 000.  Seetõttu tunnevad paljud Tansaania 17 000 albinismiga inimesest ohtu oma elule ja tervisele ning Tansaania valitsus pakub neile vajadusel peavarju ja kaitset.[4]

Eko ja Iko – albinismiga Afro-ameerika vennad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühed ajaloost tuntuimad albiinod on olnud vennad Eko ja Iko, tegelike nimedega George Muse (1893 – 1971) ning Willie Muse (1892 – 2001). Arvatakse, et Afro-Ameerika päritolu vennad rööviti lastena nende kodulinnast. Nad töötasid Al. G. Barnes’i tsirkuses ning seejärel vendade Ringingute tsirkuses. Nende juuksed muudeti lõngataolisteks rastapatsideks, mille tõttu neid korduvalt kutsuti „Valgeteks Equadori inimsööjateks“; „Lambapeaga meesteks“ või „lambapeaga kannibalideks“ ning lõpuks „Marsi saadikuteks“.[5] 1927. aastal saabusid nad tsirkusega oma kodulinna ning läksid tagasi oma ema juurde, kes pidi hirmuga tõdema, et 18 aasta jooksul tsirkuses töötades ei olnud poegadele selle eest sentigi makstud. Paraku tundsid pojad just tsirkuseelust - rahvahulkadest, tähelepanust ning mitmekülgsetest võimalustest - puudust ning läksid aasta pärast uuesti teele.[5] 1930ndatel käisid nad Euroopas, Austraalias ja Aasias ringreisidel, esinedes ka kuninglikele perekondadele, sealhulgas Inglismaa kuningannale. George Muse suri 1971 aastal, tema vend aga 2001. aastal, 108- aastaselt. [6]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]