Albert King

Allikas: Vikipeedia
Albert King
Albert King.jpg
Informatsioon
Sünninimi Albert Nelson
Sünniaeg 25. aprill 1923
Indianola, Mississippi, USA
Päritolu USA
Surmaaeg 21. detsember 1992 (69-aastaselt)
Memphis, Tennessee, USA
Stiil(id) bluus
Amet(id) muusik, produtsent
Pill(id) elektrikitarr
Tegev 1949–1992
Plaadifirma(d) Stax
Tähelepanuväärsed pillid
Gibson Flying V

Albert King (25. aprill 192321. detsember 1992) oli Ameerika bluusikitarrist ja laulja.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Albert King oli koos B.B. Kingi ja Freddie Kingiga üks kolmest "bluusikuningast". Albert oli suurt kasvu mees, pikkus 195 cm (mõningail andmeil isegi üle kahe meetri) ja kaal 118 kg.[1] Seetõttu teenis ta hüüdnime "Velvetbuldooser".

Ta sündis Albert Nelsonina ühes Mississippi puuvillaistanduses. Lapsepõlves laulis ta kiriku gospel grupis ning kasvas üles puuvilla korjates. Muusikaliselt mõjutasid teda bluusi mehed Blind Lemon Jefferson, Lonnie Johnson ja Hawaii muusika. Tema lemmikpilliks oli elektrikitarr Gibson Flying V, mida ta kutsus Lucyks.

Esimese plaadi salvestas ta 1953. aastal Chicagos, kuid see ei leidnud mingit vastukaja.[1] Esimene väike hitt tuli 1959. aastal lauluga "I'm a Lonely Man",[1] mille autoriks oli Little Milton. Suurem edu saabus alles 1961. aastal looga "Don't Throw Your Love on Me So Strong",[1] mis tõusis USA Billboardi R&B edetabelis 14. kohale.

1966. aastal sõlmis ta plaadistamislepingu Staxiga.[1] 1967. aastal anti välja plaat "Born Under a Bad Sign",[1] mille nimiloost sai Kingi üks läbi aegade tuntum lugu.

Järgnes veel üks tähelepanuväärne plaat, kontsertsalvestis "Live Wire/Blues Power", mis mõjutas tugevalt Jimi Hendrixit, Eric Claptonit, Robbie Robertsoni ja hiljem Gary Moorei ning Stevie Ray Vaughanit. (David Bowie plaadil "Let's Dance" kitarri mänginud Stevie Ray Vaughan kopeeris üks ühele Kingi kitarrisoolo, kasutades seda Bowie loos "Criminal World").[1]

Lisaks varem nimetatuile, avaldas Albert King mõju ka oma kaasaegsetele, Albert Collinsile ja Otis Rushile. Eric Clapton on öelnud, et ansambli Cream plaadi "Disraeli Gears" lugu "Strange Brew" ning plaat ise on inspireeritud Albert Kingist.

Albert King 1968

1980-ndate teisel poolel plaanis King tervisehädade sunnil aktiivsest muusikuelust tagasi tõmbuda.[1] Kuid sellegipoolest jõudis ta enne surma veel järjekordse ookeanitaguse turnee korraldamisele mõelda.[1]

Albert King suri 21. detsembril 1992 aastal südameinfarkti tagajärjel.

Pillid ja tehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Kingi esimene pill oli diddley bow. Seejärel ehitas ta endale sigarikarbikitarri. Siis ostis Guildi akustilise kitarri. Pill, millega Kingi aga eelkõige seostatakse, on 1958. aasta Gibson Flying V, mida ta kutsus hellitavalt Lucyks. 1974. aastal "saatis ta Lucy pensionile" ja hakkas kasutama uut Flying V-d, millele lisandus 1980 aastal veel üks sama tüüpi pill.[2]

King oli vasakukäeline kuid mängis paremakäeliste pille, mis olid lihtsalt tagurpidi keeratud. Oma kitarri häälestas ta väidetavalt C#-G#-B-E-G#-C# (mängimisel ta kuuendat keelt ei kasutanud).[2]

Võimenduseks kasutas ta Acousticu võimendit ja 2x15" valjuhääldiga kõlarikasti. Karjääri hilisemal perioodil kasutas ta ka MXR Phase 90 efektipedaali.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Russell, Tony (1997). The Blues – From Robert Johnson to Robert Cray. Dubai: Carlton Books Limited. pp. 72–73. ISBN 1-85868-255-X. 
  2. 2,0 2,1 2,2 Gress, Jesse (mai 2011). "Ten things you gotta do to play like Albert King". Guitar Player. 

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]